Laboris töötamise ohutusjuhend: Difference between revisions

From Intelligent Materials and Systems Lab

 
(55 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
==Üldised ohutusnõuded laboris töötamisel==
==Üldised ohutusnõuded laboris töötamisel==
Juhend tugineb [https://www.chem.ut.ee/sites/default/files/chem/labori_tootamise_ohutustehnika_juhend_pr-2361.pdf TÜ keemia instituudi laboris töötamise ohutusjuhendile], kuid on ajakohastatud, Arukate materjalide ja süsteemide labori iseloomule vastavaks kohaldatud ja täiendatud.


*Labor on varustatud veevärgi, kanalisatsiooni, elektri, keskkütte, külma ja kuuma veega ja ventilatsiooniga, tsentraalse lämmastikgaasiga ja balloonis olevate gaasidega, samuti vajalike puhastusvahenditega.
*Labor on varustatud veevärgi, kanalisatsiooni, elektri, keskkütte, külma ja kuuma veega ja ventilatsiooniga, tsentraalse lämmastikgaasiga ja balloonis olevate gaasidega, samuti vajalike puhastusvahenditega.
Line 42: Line 45:


*Kui märkad, et sinu kolleeg/kaasüliõpilane teeb sinu arvates midagi valesti, anna sellest talle teada, samuti võib vajaduse korral informeerida töö vahetut korraldajat või juhendajat.
*Kui märkad, et sinu kolleeg/kaasüliõpilane teeb sinu arvates midagi valesti, anna sellest talle teada, samuti võib vajaduse korral informeerida töö vahetut korraldajat või juhendajat.


==Ohutusnõuded kemikaalide käitlemisel==
==Ohutusnõuded kemikaalide käitlemisel==


*Kemikaalide käitlemisel tuleb enne tööde alustamist tutvuda kemikaalide ohutuskaartidega. Kemikaalide ohutuskaardid peavad olemas olema kõikidel kemikaalidel.
*Kemikaalide käitlemisel tuleb enne tööde alustamist tutvuda kemikaalide ohutuskaartidega. Kemikaalide ohutuskaardid peavad olemas olema kõikidel kemikaalidel.
*Töötajatel ja üliõpilastel tuleb jälgida kemikaalinõudel olevaid ohutusmärgiseid, mida esitab Tabel 1, ning järgida vastavaid ohutusnõudeid. Näited varasemast märgistusest on toodud LISA-s (Lisa joonis 1, Lisa joonis 2).
*Töötajatel ja üliõpilastel tuleb jälgida kemikaalinõudel olevaid ohutusmärgiseid, mida esitab Tabel 1 ning järgida vastavaid ohutusnõudeid. Näited teistest ettetulevatest märgistusest on toodud LISA-s (Lisa joonis 1[http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-margistamine-ja-pakendamine/lisainfo/ohusumbolid.html], Lisa joonis 2[http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kemikaaliohutus/klassifitseerimine/kleeps1.pdf], Lisa joonis 3).


{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
|+Tabel 1 Ainete ohumärgised ja nende võimalikud tähendused alates 01.12.2010 (valmististel alates 01.06.2015). , , ,  (Määrus (EÜ) nr 1272/2008)
|+Tabel 1 Ainete ohumärgised ja nende võimalikud tähendused alates 01.12.2010 (valmististel alates 01.06.2015).[http://www.unece.org/trans/danger/publi/ghs/pictograms.html] [http://echa.europa.eu/web/guest/chemicals-in-our-life/clp-pictograms] [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2008R1272:20110419:ET:HTML] [http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-margistamine-ja-pakendamine/lisainfo/hoiatuslaused.html] (Määrus (EÜ) nr 1272/2008)
! align="left"| Ohumärgis
! align="left"| Ohumärgis
! Märgise võimalik tähendus
! Märgise võimalik tähendus
! Ettevaatusabinõud
! Ettevaatusabinõud
|-
|-
|Orange
|[[File:Explos.jpg|150px]]
|Ebapüsiv lõhkeaine.
|Ebapüsiv lõhkeaine.


Line 82: Line 84:


|-
|-
|Bread
|[[File:Flamme.gif|150px]]
|Eriti tuleohtlik gaas; tuleohtlik gaas.
|Eriti tuleohtlik gaas; tuleohtlik gaas.


Line 107: Line 109:


|-
|-
|Butter
|[[File:Rondflam.gif|150px]]
|Oksüdeerija; võib põhjustada süttimise või soodustada põlemist.
|Oksüdeerija; võib põhjustada süttimise või soodustada põlemist.


Line 122: Line 124:


|-
|-
|Butter
|[[File:Bottle.gif|150px]]
|Rõhu all olev gaas.
|Rõhu all olev gaas.


Line 135: Line 137:


|-
|-
|Butter
|[[File:Acid_red.gif|150px]]
|Metalle söövitav aine või segu.
|Metalle söövitav aine või segu.


Line 148: Line 150:


|-
|-
|Butter
|[[File:Skull.gif|150px]]
|Allaneelamisel, nahale sattumisel, sissehingamisel mürgine.
|Allaneelamisel, nahale sattumisel, sissehingamisel mürgine.


Line 165: Line 167:


|-
|-
|Butter
|[[File:Exclam.gif|150px]]
|Allaneelamisel kahjulik.
 
Nahale sattumisel kahjulik.
 
Sissehingamisel mürgine.
 
Põhjustab nahaärritust.
 
Põhjustab silmade ärritust.
 
Võib tekitada allergilist nahareaktsiooni.
 
Võib põhjustada hingamisteede ärritust.
 
Võib põhjustada unisust või peapööritust.
 
Ohtlik osoonikihile.
|Vältida tolmu/suitsu/gaasi/udu/auru/pihustatud aine sissehingamist.
 
Vältida silma, nahale või rõivastele sattumist.
 
Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski.
 
Käidelda üksnes välitingimustes või hästi ventileeritavas kohas.
 
 
|-
|[[File:Silhouete.gif|150px]]
|Sissehingamisel võib tekitada allergiat või astma sümptomeid või hingamisraskusi.
|Sissehingamisel võib tekitada allergiat või astma sümptomeid või hingamisraskusi.


Line 194: Line 224:


|-
|-
|Butter
|[[File:Aquatic-pollut-red.gif|150px]]
|Ice cream
|Ohtlik vesikeskkonnale- äge mürgisus.
 
Ohtlik vesikeskkonnale- pikaajaline oht vesikeskkonnale.
|Vältida sattumist vesikeskkonda
 
|-
|}
 
*Sööbivate ja mürgiste kemikaalidega töötades tuleb alati kanda kitlit, kaitseprille ja –kindaid, vajadusel ka kemikaalikindlat põlle ning pool- või täismaski.
 
*Tööd tule- ja plahvatusohtlike, samuti ohtlike, sh mürgiste ainetega teostatakse vaid tõmbekapi all.
 
*Töö kontsentreeritud hapetega ja tugevate alustega toimub ainult tõmbekapi all.
 
*Kontsentreeritud hapete lahjendamisel tuleb hapet valada peene joana vette, mitte vastupidi, et hoida ära happe lokaalset ägedat kuumenemist ning anumast väljapurskumist.
 
*Kergestisüttivaid aineid ei tohi hoida ega kasutada lahtise tule läheduses.
 
*Kergestisüttivate vedelike aurud võivad moodustada õhuga plahvatusohtliku segu, seetõttu tuleb nende valamisel hoiduda lahtisest tulest vähemalt 2 m kaugusele.
 
==Ohutusnõuded kemikaalide jääkide käitlemisel==
 
*Ohtlike, sh mürgiste kemikaalide jäägid kogutakse vastavatesse kogumisnõudesse, neid ei visata prügikasti ega kanalisatsiooni. Kui kogumisnõud on täis, tuleb sellest teada anda hoone haldurile, kes korraldab ohtlike jäätmete äraveo.
 
*Kemikaalide jääke ei tohi mitte mingil juhul suvaliselt kokku kallata!
 
*Kontsentreeritud happeid ja tugevaid aluseid ei tohi valada kraanikaussi. Happed ja alused tuleb enne neutraliseerida vastavalt kas nõrga aluse või nõrga happe lahusega.
 
*Mahavalgunud hape või leelis tuleb neutraliseerida ja seejärel saastunud pind ära pesta.
 
*Tahkete ainete jäätmete kogumiseks on soovitatav kasutada originaalpakendeid. Nende üleandmiseks pöörduda hoone halduri poole.
 
*Kui seoses kemikaalijäätmete kogumisega tekib küsimusi/probleeme, võib pöörduda ülikooli keskkonnaohutuse peaspetsialisti poole, kontaktandmed leiab TÜ kinnisvaraosakonna kodulehelt.
 
Vaata ka [http://www.ut.ee/sites/default/files/livelink_files/kehtib_alates_01_01_12_jaatmekaitluseeskiri.pdf TÜ jäätmekäitluseeskirja].
 
==Ohutusnõuded tõmbekapi kasutamisel==
 
*Enne tõmbekapi all tööle asumist kontrollida tõmbe toimivust.
 
*Töötamise ajal seada tõmbekapi esiplaat võimalikult alumisse asendisse, et äratõmme oleks maksimaalne.
 
*Tõmbe all töötamisel kasutada isikukaitsevahendeid (prillid, kindad, kaitsepõll, respiraator vms), eriti pöörata sobivate kaitsevahendite kasutamisele tähelepanu ohtlike, sööbivate ja/või mürgiste ainete käitlemisel.
 
*Tõmbekapist põrandale sattunud ained eemaldada võimalikult koheselt, desinfitseerida saastunud pind, pesta käed.
 
*Töötamise järel seada tõmbekapi esiplaat alumisse asendisse.
 
*Töötamiseks mittevajalikke seadmeid ja kemikaale ei ole lubatud tõmbekapis hoida.
 
*Tõmbekapp ei ole laborinõude ja ohtlike kemikaalijääkide pikemaajaliseks hoidmiseks.
 
==Ohutusnõuded töötamisel klaasnõudega==
 
*Kasuta klaasnõusid nende otstarbele vastavalt.
 
*Klaas on habras. Klaasi purunemisel tekkinud servad on teravad! Töötades mitte kasutada liigset jõudu.
 
*Kummivooliku toru või mõne klaaseseme otsa ajamisel ja ära võtmisel tuleb vajadusel see märjaks teha või määrida vaakummäärdega kummivooliku siseseina. Käte kaitsmiseks kasutada kaitsekindaid.
 
*Liigu laboris klaasnõusid ja –tarvikuid kandes ettevaatlikult ja vaid nii vähe kui vaja.
 
*Klaasnõu purunemisel koheselt koristada ettevaatlikult end vigastamata killud, laialivalgunud aine korjata kokku laboris selleks ettenähtud vahenditega, vajadusel paluda teistel end aidata. Väikeste kildude koristamisel kasutada märga paberit.
 
*Klaasikillud ja kasutatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud laboriklaas kogutakse eraldi kogumiskasti.
 
 
==Ohutusnõuded elektriseadmetega töötamisel==
 
*Enne elektriseadme kasutamist veenduda, et pistikupesa, elektriseadme juhe ja pistik on vigastamata ning seade sobib tööks võrgupingega.
 
*Elektriseadmeid sisse või välja lülitades hoiduda teise käega puudutamast maandatud metallesemeid.
 
*Kui elektriseadme kasutamisel on tunda kõrbelõhna, on näha sädemeid või esineb seadme või mõne tema osa ootamatu ülekuumenemine, tuleb töö viivitamatult katkestada ja seade vooluvõrgust eemaldada. Vajadusel informeerida sellest töö vahetut korraldajat, juhendajat.
 
*Põlev elektriseade eemaldada vooluvõrgust. Võimalusel teha seda seadet puudutamata, elektrikilbist.
 
*Mitte mingil juhul ei tohi põlevat elektriseadet kustutada veega! Kustutamiseks kasutada kustutustekki või CO2 kustutit.
 
*Kui seade toimib töötamisel teisiti kui tavapäraselt, võib tegemist olla seadme tehnilise rikkega. Sellistel juhtudel lülitada võimalusel seade välja või võtta juhe vooluvõrgust välja ning teavitada koheselt töö vahetut korraldajat, juhedajat.
 
*Ettevaatust kuumade elektriseadmetega: elektripliidid, kuivatuskapid, pressid jne. Klaasnõusid sisselülitatud kuivatuskappi pannes tuleb hoiduda kapis olevate nõude ja kapi sisemuse metallriiulite ja seinte puudutamisest! Käte põletamisel panna käed kiiresti külma voolava vee alla.
 
*Mitte jätta töötavat elektriseadet järelvalveta.
 
==Ohutusnõuded gaasipõleti kasutamisel==
 
*Gaasipõletiga pole lubatud asuda tööle enne ohutuse ja seadme käsitsemise alast instrueerimist.
 
*Pikkade lahtiste juustega ei tohi gaasipõletiga töötada.
 
*Avastades, et põleti leek on kustunud, vabastada koheselet põleti päästik.
 
*Põleva gaasipõleti kohale mitte kummarduda.
 
*Jälgida, et gaasipõletiga töötades ei oleks läheduses süttida võivaid gaase, vedelikke ega tahkeid aineid.
 
*Mitte jätta lahtist tuld valveta!
 
*Laborist lahkudes veenduda, et gaasipõleti päästik on vabastunud ja ei lekiks gaasi.
 
*Täiteballooni tühjaks saamisel teavitada vahetut töö korraldajat või juhendajat põleti täiteballooni täitmise vajadusest.
 
==Ohutusnõuded balloonigaasi kasutamisel==
 
*Balloonigaasidega pole lubatud asuda tööle enne vastavat instrueerimist.
 
*Labor on varustatud järgmiste balloonigaasidega: lämmastik, argoon, lämmastik 95%/süsinikdioksiid 5%, lämmastik 95%/vesinik 5%.
 
Üks balloon varustab gaasitrassi kaudu lämmastikuga mitut seadet, mistõttu peab lämmastikuballoon olema kogu aeg avatud kraaniga. Enne töö alustamist veenduda, et rõhunäit gaasiballoonil ei ole langenud kriitilisse piirkonda, mis viitab uue ballooni tellimise vajadusele. Kui rõhunäit on langenud kriitilisse piirkonda, teavitada sellest vahetut töö korraldajat või juhendajat.
 
*Lämmastikuvoolu kontrollimine töökohal toimub lokaalsetel gaasi väljavõtupaneelidel olevate reduktorite kaudu töökohal. Töö lõpetamisel sulgeda lämmastikuvool ainult töökohal olevalt paneelilt.
 
*Enne tööleasumist kontrollida gaasivoolikute ja -ühenduste seisukorda ja jälgida seda ka töötamise ajal.
 
*Lekke avastamisel teavitada sellest juhendajat, et likvideerida leke.
 
*Kui balloonigaas varustab ühte seadet, reguleeritakse gaasivoolu balloonil oleva reduktori kaudu ja töö lõpetamisel tuleb sulgeda ka ballooni kraan.
 
 
==Juhised käitumiseks õnnetusohu või tulekahju korral==
 
*Teavita õnnetusohust ja/või tulekahjust koheselt töö vahetut korraldajat või instituudi juhatajat.
 
*Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
 
*Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
 
*Õnnetusest teavitab töötaja viivitamatult oma töö vahetut korraldajat või instituudi juhatajat ja töökeskkonnavolinikku, üliõpilane teatab õnnetusest viivitamatult juhendajale. Vastavalt õnnetusele võetakse tarvitusele vajalikud abinõud.
 
*Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral hoitakse töökoht ja seadmed puutumatuna kuni tööinspektsiooni esindaja või politsei saabumiseni ja nendelt töö jätkamiseks loa saamiseni.
 
*Kui seadmeid või töökohta ei ole võimalik puutumatune hoida, tuleb nende seis õnnetuse toimumise hetkel jäädvustada.
 
*Laboris peavad olema tulekustutusvahendid ning nende asukohta peavad teadma kõik laboris praktilisi töid tegevad isikud. Laboriesises koridoris paikneb hädaabidušš.
 
*Töötajad ja üliõpilased peavad tulekahju korral oskama tulekustutusvahendeid kasutada. See eeldab, et enne tööde alustamist on neile läbi viidud tuleohutusalane juhendamine.
 
*Vedelike süttimisel tuleb esmalt takistada võimalusel õhu juurdevool laborisse ning kustutada kustutusvahenditega lahtine leek. Veega võib kustutada vaid temaga piiramatult segunevaid vedelikke (etanool). Muudel juhtudel kasutada kustutamiseks kas tulekustutustekki või CO2 kustutit.
 
*Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Vt. [[Tulekahju korral tegutsemise plaan- Nooruse 1]].
 
==Esmaabi laborites==
 
===Esmaabi (sööbivate) ainetega töötamisel===
 
*Happe või leelise sattumisel nahale tuleb kahjustunud kohta koheselt pesta suure hulga veega.
 
*Kemikaalide sattumisel silma tuleb silma koheselt loputada suure hulga voolava veega.
 
*Sööbivate ainete sattumisel silma tuleb silma koheselt loputada suure hulga voolava veega ning pöörduda arsti poole.
 
*Tugevate hapete ja kontsentreeritud nõrkade hapete või leeliste sattumisel suhu, tuleb suud loputada veega.
 
===Esmaabi põletuse korral===
 
*Nahapõletuse korral tuleb kahjustatud kohta (kui ei ole tegemist lahtise haavaga) hoida külma voolava vee all umbes 15-20 minutit, et leevendada valu ja vältida koe edasist kahjustumist.
 
*Peale esmast nahapõletuse jahutamist võib kasutada olemasolevaid põletusvastaseid vahendeid (kui ei ole tegemist lahtise haavaga).
 
*Tõsisemate põletuste korral pöörduda peale esmast jahutamist koheselt arsti poole või kutsuda kiirabi (tel: 112).
 
===Esmaabi mürgistuste korral===
 
*Mürgiste gaasidega töötamisel uimasust või peapööritust (vms mürgistustunnuseid) tundes tuleb koheselt minna värske õhu kätte ning teavitada juhtunust töö vahetut korraldajat/juhendajat.
 
*Gaasimürgistuse korral toimetada kannatanu koheselt värske õhu kätte, vabastada ta hingamisteed ning eemaldada hingamist takistavad riided. Edasine esmaabi oleneb sissehingatud gaasi omadustest ja kogusest ning vastavalt olukorrale pöörduda kas töö vahetu korraldaja, juhendaja või arsti poole, vajadusel kutsuda kiirabi (tel: 112).
 
*Ka teiste kemikaalimürgistuste puhul oleneb esmaabi konkreetsest ainest. Seetõttu tuleb enne iga konkreetse ainega töötamist tutvuda selle aine omaduste, toksikoloogilise info ja esmaabiga.
 
===Esmaabi lõikehaavade korral===
 
*Haav puhastada voolava veega.
 
*Kui haavast voolab rohkesti verd, tuleb peale siduda steriilne rõhkside või suruda haavapadjakesega kaetud haavale kuni verejooks lakkab.
 
*Puhastatud haavale tuleb panna sobivas suuruses haavapadjakesega plaaster või side.
 
==LISA==
 
===Ohtlike ainete ja valmistitste ohusümbolid, nende tähelised tunnused ja sõnalised tähendused===
 
{|
|[[File:Pikto1.png|frame|Lisa joonis 1 Ohusümbolid kuni 30.11.2010 (Direktiiv 67/548/EMÜ)]]
|-
|[[File:Pikto2.png|frame|Lisa joonis 2 Üleminek ühtsele ainete ohumärgistusele alates 01.12.2010 (valmistitele alates 01.06.2015) (Määrus (EÜ) nr 1272/2008)]]
|-
|-
|Butter
|[[File:Pikto3.png|frame|Lisa joonis 3 The National Fire Protection Association (NFPA)]]
|Ice cream
|}
|}
===Protseduuride juhised===
====Pipeteerimine====
*Pipetid on mõeldud kindla ruumala lahuse mõõtmiseks ja ülekandmiseks ühest anumast teise.
=====Pipeteerimine kummipirni abil mõõt- või mahtpipetiga=====
Kasutatud [http://tera.chem.ut.ee/~koit/arstpr/intro.pdf Meditsiinilise keemia kursuse õppematerjali] (23.10.2013).
[[File:Kummipirn.png|frame|Lisa joonis 4 Kummipirn]]
[[File:Pipeteerimine.jpg|frame|Lisa joonis 5 Pipeteerimine]]
*Pipett on nii täitmisel kui tühjendamisel alati vertikaalasendis.
*Pipeti tühjendamine toimub alati nii, et pipeti ots on pandud  vastu tühjendamiseks kasutatava anuma seina (lubatud on ka pipeti otsa "toetamine" vedeliku pinnale)- seda pritsmete vältimiseks ning vedeliku ühtlaseks pipetist välja voolamiseks.
*Pipetti ei tohi kunagi tühjendada anumasse, millest vedelikku võeti. Pipeti tühjendamiseks üleliigsest vedelikust kasutatakse  keeduklaasi, n.ö. jääkide nõud, kuhu kogunevad kõik pesujäägid jm. solvendi ülejäägid.
*Pipeti ruumala on märgitud pipeti kaelale. Et saada pipetti vajalik lahuse kogus, täidetakse pipett üle mõõtmärgi (Lisa joonis 5 b) ja seejärel lastakse mõõtemärgist ülespoole jääv osa pipetist välja (jääkide nõusse). Seejuures tuleb jälgida, et mõõtekriips jääks kohakuti just vedelikupinna (meniski) kõige alumise punktiga (Lisa joonis 5 c). Jälgimiseks peab mõõtekriips asuma silmaga samal kõrgusel (Lisa joonis 5 d). Kui pipett on varustatud vaid ühe mõõtekriipsuga (mahtpipett), tühjendatakse see täpse ruumala  saamiseks lõpuni (hoides pipetti vertikaalasendis ja selle otsa anuma seina vastas, ülalpool anumas olevat vedelikku). Nii tühjeneb pipett vajalikul määral õige ruumala saavutamiseks, jättes pipeti otsa alles pisikese koguse vedelikku. Mingil juhul ei tohi seda järele jäänud vedelikku pipetist välja täidetavasse anumasse puhuda. Skaalaga varustatud pipettidel ehk mõõtpipettidel tuleb skaala murdosa võrra pipetti tühjendades jälgida, et vedelikunivoo jääks antud skaala kriipsuga kohakuti vastavalt ülalkirjeldatule (Lisa joonis 5 c, d). Mõnedel skaalaga varustatud pipettidel ulatub skaala viimane osa pipeti lõpuni. Selliste pipettide lõplik tühjendamine käib samal viisil kui mahtpipetil. Kui mõõtpipeti skaala viimane näit jääb pipeti alumisest otsast ülespoole, on mõõtpipetile märgitud maksimaalseks mõõduruumalaks kõige ülemise ja kõige alumise skaalanäidu vahe. Sellist mõõtpipetti ei tohi ruumala mõõtmise korral lõpuni tühjendada, vaid peab tühjendama ainult viimase skaala näiduni.
*Kummipirn on toodud joonisel Lisa joonis 4.
Pirni õhust tühjendamiseks pigistatakse kohta A samal ajal vajutatades palli osa õhust tühjaks.
Pipett kinnitatakse pirni alumisse otsa.
Pipeti täitmiseks vedelikuga surutakse kohta S.
Pipeti vedelikust tühjendamiseks surutakse kohta B.
Pipetti ei tohi kummipirniga kunagi nii täis tõmmata, et vedelik kummipirni satuks.
=====Pipeteerimine automaatpipetiga ''m''LINE=====
Pipeti osad on Lisa joonisel 6.
======Pipeti ruumala valimine======
Pipetile seatud ruumala on nähtav pipetil olevalt näidikult. Ruumala valimiseks
1. Vajuta alla ruumala seadistamise lukk
2. Vali sobiv ruumala keerates töönuppu- päripäeva ruumala suurendamiseks, vastupäeva ruumala vähendamiseks.
3. Vabasta ruumala seadistamise lukk.
NB! Töönuppu ei tohi keerata ilma ruumala seadistamise lukku alla vajutamata!
NB! Ruumala seadistades jälgi, et seda tehes ei ületa pipeti tööpiirkonda!
======Otsiku kinnitamine ja eemaldamine======
*Kasutada tuleb sobivaid otsikuid (mLINE pipetile sobivad Biohit otsikud). Pipetil on ühekordselt kasutatavad otsikud.
*Enne otsiku otsalükkamist peab pipeti otsas olev koonus otsiku paigaldamiseks olema puhas. Kui on, siis suru koonus otsikusse. Sobiva tugevusega paigalduse aitab teha koonuses olev vedru.
*Otsiku eemaldamiseks vajutatakse otsiku eemaldamise nupule.
======Pipeteerimine======
[[File:MLINE.png|frame|Lisa joonis 6 ''m''LINE pipett ja selle osad]]
1. Sobita otsik kindlalt pipeti otsiku paigaldamise koonusele.
2. Vajuta töönuppu esimese tõkestini.
3. Hoia pipetti vertikaalselt ja sukelda otsiku ots 2-3 mm ulatuses pipeteeritavasse vedelikku ja vabasta aeglaselt ja sujuvalt töönupp algasendisse. Oota üks sekund. Tõmba ettevaatlikult otsiku ots vedelikust välja hoides otsiku otsa vastu anuma seina, et eemaldada üleliigne kogus vedelikku otisku välisseinalt.
4. Vedeliku otsikust väljastamiseks vajuta töönuppu esimese tõkestini. Peale lühikest viivitust vajuta töönupp edasi järgmise tõkestini. Viimane tegevus eemaldab otsikust sinna jäänud solvendi.
NB! Pipetti ei tohi sattuda vedelikke! Pipeteerimise lõppedes eemalda koheselt pipetiotsik, et pipetti lauale asetades ei valguks pipetti vedelikku.
*Suurima täpsuse saamiseks tuleb enne pipeteerimist pipeteerimiseks kasutatav otsik pipeteeritava vedelikuga täita ja tühjendada 3-5 korda. See on vajalik, kui pipeteeritakse veest viskoossemaid või suurema tihedusega vedelikke ja kõrge aururõhuga vedelikke (nt etanool). Pipetti ei tohi tühjendada originaalanumasse.
*Pipett, otsik ja pipeteeritav vedelik peavad olema ühesugusel temperatuuril. Pipett on mõeldud töötamiseks temperatuurivahemikus 15°C -40°C.
*Kui pipeteeritav vedelik on ümbritsevast temperatuurist erineval temperatuuril, tuleb igaks pipeteerimiseks võtta uus otsik ning enne pipeteerimist suurema täpsuse saamiseks otsikut eelnevalt ei täideta-tühjendata.
*Saastumise vältimiseks ei asetata pipetti külili lauale- eriti, kui see on otsikuga varustatud. Pipeti hoidmiseks on spetsiaalne karussell-pipetihoidik.
*Pipetile tuleb otsik panna sujuvate liigutustega. Seda tehes ei tohi teha pipeti koonust vastu otsiku tagaosa lüües, sest löömistehnika vigastab pipetti. Pipetiga tuleb ümber käia õrnalt.
On ka teisi tehnikaid ja funktsioone, mida pipett võimaldab. Nendega tutvumiseks lugeda [http://www.biohit.com/resource/files/media/manuals/lh/mline/mline-eng.pdf pipeti kasutusjuhendit].
====Kaalumine analüütilisel kaalul====
Teadmiseks enne kaalu kasutamist
*Analüütilised kaalud on mõeldud väikeste ainekoguste kaalumiseks. Kaalu klaviatuuri kõrvale on alati märgitud ka maksimaalne mass, mida antud kaaluga tohib kaaluda. Et olla kindel lubatud maksimaalset massi ei ületa kasutatav taara, kontrolli taara mass esmalt tehnilisel kaalul.
*Enne kaalude kasutamist kontrollida, kas kaalumisplaat on puhas. Vajadusel puhastada plaati pintsliga õrnalt pühkimise teel.
Kaalumise protseduur
1. Sulgeda kõik kaaluruumi klaasuksed.
2. Kaalude sisselülitamiseks vajutada nuppu ON/OFF.
*Kaalutavat objekti/ainet ei tohi asetada otse kaaluplaadile. Kõik tahked kaalutised kaalutakse kaaluklaasis. (Mõnel juhul sobib kaaluklaasi asemel ka muu klaasanum, teatud paber, foolium või plastalus).
3. Eseme kaalumiseks avatakse kaalukambri klaasuks ja viiakse esmalt  alusele tühi nõu (nt kaaluklaas), millesse kaalumine toimub. Kaaluklaas asetatakse võimalikult täpselt kaaluplaadi keskele.
4. Klaasuks suletakse ja oodatakse kuni kaalu näidu stabiliseerumiseni.
5. Seejärel tareeritakse (nullitakse) anuma näit vajutades nuppu TARE.
6. Oodatakse kuni kaalu näit on 0.0000 g.
7. Aine lisamiseks avatakse klaasuks ja anum võetakse välja. Ainet ei tohi kaalumisnõusse lisada, kui nõu asub kaalukambris.
8. Kaaluklaasi lisatakse vajalik kogus ainet. Kui vajaliku koguse suurus pole teada, alustatakse aine lisamist väikeste portsude haaval, kaaludes peale iga lisamist, kuni vajaliku kaalu saavutamiseni.
NB! Kui kaaluklaasi kaalutakse soovitud kogusest rohkem, siis üle läinud kogust ei tohi saastumisvõimaluse tõttu valada tagasi originaal kemikaalipurki. Selle tarvis tuleb kasutada jääkidenõud või muud eraldi anumat.
9. Peale aine lisamist viiakse kaaluklaas kaalukambrisse ja suletakse klaasuks.
10. Peale kaalu näidu stabiliseerumist tuleb näit üles märkida (0,1 mg täpsusega ehk kõik 4 kohta peale koma), lisades juurde mis kaalutisega (aine, proovi nr, valmistatava lahuse nr jne) on tegemist ja ka massiühikud.
11. Vajadusel võib nüüd kaalu näidu uuesti tareerida ja seejärel lisada (väljaspool kaalukambrit) järgmise vajaliku aine.
*Kasuta kemikaale säästlikult- kasuta vaid nii palju kui tarvis.
Lisaks vaata [http://www.youtube.com/watch?v=hefFiDg2nnI õppevideot kaalumisest]
====Laborinõude pesemine====
*Nõude pesemisel kasuta kaitsekindaid.
*Kasutatud laboroklaas peab olema enne nõude pesemist kemikaalidest tühjendatud.
*Nõude pesemiseks tuleb kasutada sobivat solventi, vajdusel spetsiaalset laborinõude pesemiseks mõeldud pindaktiivset ainet, mis pesemise järel tuleb rohke veega nõudelt maha loputada. Pesemise viimase etapina tuleb kõik pestud laborinõud loputada destilleeritud veega kolm korda läbi. Pesemisel kasutatakse pesupudelit, mis on täidetud destilleeritud veega. Anumate pesemiseks tuleb anuma põhja valada väike kogus destilleeritud vett ja sellega seinad üle loputada ning seejärel kallata vesi välja. Sama tegevust korrata veel kaks korda.
NB! Pesupudeli tilaga ei tohi pestavaid pindu puutuda, et vältida pudelis oleva destilleeritud vee saastumist.
*Puhtad nõud panna kuivama kuivatuskappi. Ei ole soovitatav puhtaid nõusid asetada kuivama kraanikausi kohal olevale kuivatusrestile, sest restile koguneb pidevalt tolmu, mis puhtaks pestud nõud uuesti mustaks teeb.
*Kui järgnevalt on pestud anumasse plaanis kallata mõni valmis lahus, tuleb anum sarnaselt destveega loputamisele kolm korda ka selle lahuse väikeste kogustega üle pesta.
*Kui anumasse on plaanis lahus valmistada lahjendamise teel, ei tohi seda pesta mitte millegi muu kui destilleeritud veega.
*Peale nõude pesemist ei puudutata nõude sisepindu mustade (pesemata) esemetega, ega kätega.
*Pesupudelite tühjaks kasutamisel tuleb need uuesti täita, enne sealjuures veendudes, et pesupudel täidetakse õige solvendiga ja et täitmise ajal ei puututaks pudeli sifoontoruga millegi vastu.
==KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED==
1.
Küsimus: Kas ma võin trükkplaate pesta ultrahelivannis nii, et täidan ultrahelivanni piiritusega ja panen plaadid otse vanni?
Vastus: Trükkplaatide pesemiseks ei tohi piiritust valada otse ultrahelivanni- ultrahelivann peab olema täidetud destilleeritud veega. Trükkplaatide pesemiseks tuleb trükkplaadid panna keeduklaasi, kus ka pesemiseks vajalik kogus piiritust ning ultrahelivanni tõsta seesama keeduklaas. Jälgida, et trükkplaate ja piiritust sisaldav keeduklaas ultrahelitöötlemise käigus ümber ei lähe.
2.
Küsimus: Kas võin pea tõmbekappi panna, kui mul seal midagi nuusutada on vaja?
Vastus: Tõmbekappi ei tohi pead panna. Eksperiment tuleb üles seada nii, et tõmbekapis toimuvat on võimalik jälgida läbi tõmbekapi allalastud esiplaadi ja juhtida ilma tõmbe alla küünitamata. Toksilisi kemikaale nuusutada ei tohi. Mittetoksilise lõhna tuvastamiseks tohib seda teha anuma kohalt käega õhku enda poole tõmmates.
3.
Küsimus: Kui laborist kätepaberid otsa saavad, kust neid juurde saab?
Vastus: Kui laboris kätekuivatuspaberid hoidikust otsa saavad, tuleb hoidik uuesti täita. Varupakid asuvad keemialabori laudade kohal oleval kõige ülemisel riiulil. Kui ka sealt on paberid otsa saanud, siis tuleb varupakke küsida IMS Labi asjaajajalt kabinetist 317.
Puhaslabori ebemevabu kuivatuslappe küsida kabinetist 327.
==Puhasruumis (Nooruse 1 labor 326) kehtivad lisanõuded==
*Puhasruumi ei tohi tuua tolmuseid ega ebemeid andvaid esemeid ega materjale.
*Puhasruumis ei tohi viia läbi tolmu tekitavaid eksperimente.
*Puhasruumis ei tohi avada aknaid.
*Puhasruum puhtas tsoonis tohib viibida vaid spetsiaalset kaitseriietust kandes: jalatsikatted, ühekordselt kasutatav kittel, peakate, puudrita puhasruumi kaitsekindad, vajadusel ühekordselt kasutatavad püksid.
===Riietumine===
*Riietuda tuleb alal, mis jääb laboriukse ja tolmukardinate vahele.
*Peakate tuleb panna pähe nii, et kaetud oleksid ka kõik juuksed.
*Kittel on ühekordseks kasutamiseks, eriti siis, kui kitli all kantavad igapäevarõivad annavad rohkelt ebemeid (nt kudumid). Muul juhul võib kitlit kasutada korduvalt, kuid nädala lõpus utiliseeritakse kõik kasutatud kitlid.
*Ühekordseks kasutamiseks mõeldud püksid on nõutavad siis, kui sisenejal on jalad muu rõivaosaga katmata.
*Jalatsikatted tuleb jalatsitele asetada siis, kui ülejäänud kaitserõivad on juba selga/pähe/kätte pandud. Jalatsikattega kaetud jalg tuleb kohe tõsta teisele poole tolmuvaba tsooni eraldavat kardinat puhtasse tsooni- puhtasse tsooni sisenemisel ei tohi jalatsikattega kaetud jalga riietumistsooni põrandale asetada. See kehtib mõlema jala kohta.
*Puhtasse tsooni tuleb siseneda nii, et mõlemad jalatsikatetega kaetud jalad astuvad enne edasi liikumist kleepmatile.
*Puhtast tsoonist väljudes riietumistsooni jõudes tuleb kasutatud jalatsikatted prügikorvi visata. Korduvkasutuseks kõlbulikud ühekordseks kasutamiseks mõeldud kitlid ja peakatted tuleb riputada riietumistsoonis olevale riidepuule, mittekõlbilikud kitlid ja peakatted tuleb visata prügikorvi.
*Puhasruumis töötamiseks ette nähtud kaitseriietust kasutatakse ainult puhasruumis.
==Viited==
1 [http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-margistamine-ja-pakendamine/lisainfo/ohusumbolid.html Ohusümbolid] (22.10.2013)
2 [http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kemikaaliohutus/klassifitseerimine/kleeps1.pdf Üleminek ühtsele ainete ohumärgistusele] (22.10.2013)
3 [http://www.unece.org/trans/danger/publi/ghs/pictograms.html GHS pictograms] (22.10.2013)
4 [http://echa.europa.eu/web/guest/chemicals-in-our-life/clp-pictograms CLP pictograms] (22.10.2013)
5 [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2008R1272:20110419:ET:HTML EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1272/2008] (22.10.2013)
6 [http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-margistamine-ja-pakendamine/lisainfo/hoiatuslaused.html Hoiatuslaused] (22.10.2013)

Latest revision as of 19:20, 8 February 2018

Üldised ohutusnõuded laboris töötamisel

Juhend tugineb TÜ keemia instituudi laboris töötamise ohutusjuhendile, kuid on ajakohastatud, Arukate materjalide ja süsteemide labori iseloomule vastavaks kohaldatud ja täiendatud.

  • Labor on varustatud veevärgi, kanalisatsiooni, elektri, keskkütte, külma ja kuuma veega ja ventilatsiooniga, tsentraalse lämmastikgaasiga ja balloonis olevate gaasidega, samuti vajalike puhastusvahenditega.
  • Labori ohutusjuhendist tulenevaid nõudeid on laboris töötavad töötajad ja üliõpilased kohustatud täitma.
  • Töötaja ja üliõpilane võib laboris tööle asuda alles siis, kui talle on läbi viidud tööohutusalane juhendamine, sh tuleb tutvuda käesoleva juhendiga, ning on andnud allkirja juhendamise saamise kohta, mis tähendab, et juhendatu on teadlik laboris valitsevatest ohtudest ning vastutab täielikult enda tegevuse eest.
  • Töötamine laboris peab olema alati ohutu nii teile endale kui ka teistele laboris viibivatele inimestele. Laboratoorse töö ettevalmistamisel tuleb selgeks teha võimalikud ohud eksperimendi läbiviimisel, minimeerida ohud ning valmistuda ettevaatusabinõudeks.
  • Laboris töötades tuleb kanda kitlit, mis kaitseb teid ennast ja teie rõivaid kemikaalipiiskade ja –pritsmete eest. Vastavalt konkreetsete tööülesannete täitmisele ja nende ohtlikkusele on vajalik kanda ka kaitsemaski, sobivast materjalist kaitsekindaid ja kaitseprille. Veest erinevaite solventitega tegeledes peab kasutama kaitseprille. Jalatsid peavad olema kindlalt jalas ning pealt kaetud varvasteosaga. Pikad juuksed tuleb hoida laboris kinniseotuna.
  • Laboris olevate kemikaaliaurude tõttu on seal töötades kontaktläätsedest ohutum kasutada prille.
  • Liigu laboris ringi vaid niipalju, kui see on vajalik seoses tööülesannete täitmisega. Liikudes ära kiirusta ja ole ettevaatlik, et mitte libastuda/kukkuda, samuti vältimaks laborinõude purunemist/ümberkukkumist.
  • Laboris on keelatud toiduainete ja jookide hoidmine ning söömine-joomine.
  • Laboris tuleb vältida kätega näo puudutamist ja laboris ei tohi panna midagi suhu.
  • Jäta laborisse minnes isiklikud asjad kabinetti ja väldi kaasasolevate isiklike esemete asetamist tööpindadele.
  • Laboris on keelatud töötada peas mitte töötervishoiuks ette nähtud kõrvaklapid.
  • Enne seadmetega töötamist tuleb tutvuda nende kasutus- ja ohutusjuhendiga. Ära alusta tööd seadmetega, mille käsitlemiseks puudub väljaõpe.
  • Võrguvoolu elektri-, gaasi- või muude seadmetega, mis on kõrgendatud ohu allikad, võib iseseisvalt töötada ainult vastava juhendamise ja väljaõppe saanud töötajad ja üliõpilased.
  • UV-valgusega töötades peab kaitsma oma silmi kaitseprillide või kaitsesirmiga. Ära vaata otse UV-valgusallikasse. Käsi ja muud nahapiirkonda kaitse riiete ja kaitsekinnastega. Kasuta lampi nii lühukese aja vältel kui võimalik.
  • Ohtlikke töid ei tohi laboris teostada üksinda.
  • Sildista alati oma valmistatud materjalid ja kasutusele võetud kemikaale sisaldavad laborinõud kirjutades nendele oma nime, anumas sisalduva aine nimetuse ja vastava töö tegemise kuupäeva.
  • Kasutades laboriseadet pikemaajaliselt, jäta seadme töötamise ajaks seadme kõrvale sedel oma nimega.
  • Viies läbi pikemaajalist keemilist reaktsiooni, teavita labori kaastöötajaid, kuidas lähtudes aine iseloomust toimida õnnetuse korral.
  • Puhasta alati korralikult oma töölaud ning muud kohad, kus oled kemikaalidega töötanud. Kui sul midagi üle katseklaasi loksub, puhasta see ära viivitamatult, sama kehtib igasuguse saastatuse korral. Puhasta vahendid, mida oled kemikaalide käitlemisel kasutanud, et ka teised pärast sind saaksid neid kasutada. Ära jäta seadmeid, nõusid, kemikaale vms kuhugi mujale, vaid pane need tagasi nende jaoks ettenähtud kohta.
  • Laborist lahkudes jäetakse isikukaitsevahendid laborisse. Vahetult enne laborist lahkumist pese oma käed.
  • Kui märkad, et sinu kolleeg/kaasüliõpilane teeb sinu arvates midagi valesti, anna sellest talle teada, samuti võib vajaduse korral informeerida töö vahetut korraldajat või juhendajat.

Ohutusnõuded kemikaalide käitlemisel

  • Kemikaalide käitlemisel tuleb enne tööde alustamist tutvuda kemikaalide ohutuskaartidega. Kemikaalide ohutuskaardid peavad olemas olema kõikidel kemikaalidel.
  • Töötajatel ja üliõpilastel tuleb jälgida kemikaalinõudel olevaid ohutusmärgiseid, mida esitab Tabel 1 ning järgida vastavaid ohutusnõudeid. Näited teistest ettetulevatest märgistusest on toodud LISA-s (Lisa joonis 1[1], Lisa joonis 2[2], Lisa joonis 3).
Tabel 1 Ainete ohumärgised ja nende võimalikud tähendused alates 01.12.2010 (valmististel alates 01.06.2015).[3] [4] [5] [6] (Määrus (EÜ) nr 1272/2008)
Ohumärgis Märgise võimalik tähendus Ettevaatusabinõud
Explos.jpg Ebapüsiv lõhkeaine.

Plahvatusohtlik; massiplahvatusoht.

Plahvatusohtlik; suur laialipaiskumisoht.

Plahvatusohtlik; süttimis-, plahvatus- või laialipaiskumisoht.

Süttimis- või laialipaiskumisoht.

Süttimise korral massiplahvatusoht.

Enne kasutamist tutvuda erijuhistega.

Mitte käidelda enne ohutusnõuetega tutvumist ja nendest arusaamist.

Kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid.

Hoida eemal soojusallikast/sädemetest/leekidest/kuumadest pindadest. Mitte suitsetada.

Mahuti ja vastuvõtuseade maandada/ühendada.

Hoida kriimustamise/põrutuse/…/hõõrdumise eest.

Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski.

Flamme.gif Eriti tuleohtlik gaas; tuleohtlik gaas.

Eriti tuleohtlik aerosool; tuleohtlik aerosool.

Väga tuleohtlik vedelik ja aur; tuleohtlik vedelik ja aur.

Tuleohtlik tahke aine.

Isekuumenev; võib süttida.

Hoida eemal soojusallikast/sädemetest/leekidest/kuumadest pindadest. Mitte suitsetada.

Mitte pihustada leekidesse või muusse süüteallikasse.

Hoida anum kindlalt suletuna.

Mitte hoida temperatuuril üle 50 ºC/122 ºF.

Hoida päikesevalguse eest.

Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski.

Mahuti ja vastuvõtuseade maandada/ühendada.

Rondflam.gif Oksüdeerija; võib põhjustada süttimise või soodustada põlemist.

Tugev oksüdeerija; võib põhjustada süttimise või plahvatuse.

Hoida eemal soojusallikast/sädemetest/leekidest/kuumadest pindadest. Mitte suitsetada.

Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski.

Hoida eemal rõivastest/…/süttivast materjalist.

Saastunud rõivad ja nahk loputada viivitamata rohke veega ning alles seejärel rõivad eemaldada.

Hoida reduktsiooniklapid rasvast ja õlist puhtad.

Bottle.gif Rõhu all olev gaas.

Sisaldab rõhu all olevat gaasi; kuumenemisel võib plahvatada.

Sisaldab külmutatud gaasi; võib põhjustada külmapõletusi või –kahjustusi.

Hoida päikesevalguse eest.

Hoida hästi ventileeritavas kohas.

Külmutatud gaasi korral kanda külmakaitsekindaid/kaitsemaski/kaitseprille.

Acid red.gif Metalle söövitav aine või segu.

Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi.

Tolmu/suitsu/gaasi/udu/auru/pihustatud ainet mitte sisse hingata.

Hoida üksnes originaalpakendis.

Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski.

Pärast käitlemist pesta hoolega ….

Skull.gif Allaneelamisel, nahale sattumisel, sissehingamisel mürgine.

Allaneelamisel, nahale sattumisel, sissehingamisel surmav.

Vältida silma, nahale või rõivastele sattumist.

Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski.

Pärast käitlemist pesta hoolega ….

Toote käitlemise ajal mitte süüa, juua ega suitsetada.

Vältida tolmu/suitsu/gaasi/udu/auru/pihustatud aine sissehingamist.

Käidelda üksnes välitingimustes või hästi ventileeritavas kohas.

Exclam.gif Allaneelamisel kahjulik.

Nahale sattumisel kahjulik.

Sissehingamisel mürgine.

Põhjustab nahaärritust.

Põhjustab silmade ärritust.

Võib tekitada allergilist nahareaktsiooni.

Võib põhjustada hingamisteede ärritust.

Võib põhjustada unisust või peapööritust.

Ohtlik osoonikihile.

Vältida tolmu/suitsu/gaasi/udu/auru/pihustatud aine sissehingamist.

Vältida silma, nahale või rõivastele sattumist.

Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski.

Käidelda üksnes välitingimustes või hästi ventileeritavas kohas.


Silhouete.gif Sissehingamisel võib tekitada allergiat või astma sümptomeid või hingamisraskusi.

Võib kahjustada elundeid.

Võib põhjustada geneetilisi defekte.

Võib põhjustada vähktõbe.

Võib kahjustada viljakust või loodet.

Allaneelamisel või hingamisteedesse sattudes võib olla surmav.

Enne kasutamist tutvuda erijuhistega.

Mitte käidelda enne ohutusnõuetega tutvumist ja nendest arusaamist.

Kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid.

Vältida tolmu/suitsu/gaasi/udu/auru/pihustatud aine sissehingamist.

Ebapiisava ventilatsiooni korral kanda hingamisteede kaitsevahendeid.

Vältida kokkupuudet raseduse/imetamise ajal.

Pärast käitlemist pesta hoolega ….

Toote käitlemise ajal mitte süüa, juua ega suitsetada.

Aquatic-pollut-red.gif Ohtlik vesikeskkonnale- äge mürgisus.

Ohtlik vesikeskkonnale- pikaajaline oht vesikeskkonnale.

Vältida sattumist vesikeskkonda
  • Sööbivate ja mürgiste kemikaalidega töötades tuleb alati kanda kitlit, kaitseprille ja –kindaid, vajadusel ka kemikaalikindlat põlle ning pool- või täismaski.
  • Tööd tule- ja plahvatusohtlike, samuti ohtlike, sh mürgiste ainetega teostatakse vaid tõmbekapi all.
  • Töö kontsentreeritud hapetega ja tugevate alustega toimub ainult tõmbekapi all.
  • Kontsentreeritud hapete lahjendamisel tuleb hapet valada peene joana vette, mitte vastupidi, et hoida ära happe lokaalset ägedat kuumenemist ning anumast väljapurskumist.
  • Kergestisüttivaid aineid ei tohi hoida ega kasutada lahtise tule läheduses.
  • Kergestisüttivate vedelike aurud võivad moodustada õhuga plahvatusohtliku segu, seetõttu tuleb nende valamisel hoiduda lahtisest tulest vähemalt 2 m kaugusele.

Ohutusnõuded kemikaalide jääkide käitlemisel

  • Ohtlike, sh mürgiste kemikaalide jäägid kogutakse vastavatesse kogumisnõudesse, neid ei visata prügikasti ega kanalisatsiooni. Kui kogumisnõud on täis, tuleb sellest teada anda hoone haldurile, kes korraldab ohtlike jäätmete äraveo.
  • Kemikaalide jääke ei tohi mitte mingil juhul suvaliselt kokku kallata!
  • Kontsentreeritud happeid ja tugevaid aluseid ei tohi valada kraanikaussi. Happed ja alused tuleb enne neutraliseerida vastavalt kas nõrga aluse või nõrga happe lahusega.
  • Mahavalgunud hape või leelis tuleb neutraliseerida ja seejärel saastunud pind ära pesta.
  • Tahkete ainete jäätmete kogumiseks on soovitatav kasutada originaalpakendeid. Nende üleandmiseks pöörduda hoone halduri poole.
  • Kui seoses kemikaalijäätmete kogumisega tekib küsimusi/probleeme, võib pöörduda ülikooli keskkonnaohutuse peaspetsialisti poole, kontaktandmed leiab TÜ kinnisvaraosakonna kodulehelt.

Vaata ka TÜ jäätmekäitluseeskirja.

Ohutusnõuded tõmbekapi kasutamisel

  • Enne tõmbekapi all tööle asumist kontrollida tõmbe toimivust.
  • Töötamise ajal seada tõmbekapi esiplaat võimalikult alumisse asendisse, et äratõmme oleks maksimaalne.
  • Tõmbe all töötamisel kasutada isikukaitsevahendeid (prillid, kindad, kaitsepõll, respiraator vms), eriti pöörata sobivate kaitsevahendite kasutamisele tähelepanu ohtlike, sööbivate ja/või mürgiste ainete käitlemisel.
  • Tõmbekapist põrandale sattunud ained eemaldada võimalikult koheselt, desinfitseerida saastunud pind, pesta käed.
  • Töötamise järel seada tõmbekapi esiplaat alumisse asendisse.
  • Töötamiseks mittevajalikke seadmeid ja kemikaale ei ole lubatud tõmbekapis hoida.
  • Tõmbekapp ei ole laborinõude ja ohtlike kemikaalijääkide pikemaajaliseks hoidmiseks.

Ohutusnõuded töötamisel klaasnõudega

  • Kasuta klaasnõusid nende otstarbele vastavalt.
  • Klaas on habras. Klaasi purunemisel tekkinud servad on teravad! Töötades mitte kasutada liigset jõudu.
  • Kummivooliku toru või mõne klaaseseme otsa ajamisel ja ära võtmisel tuleb vajadusel see märjaks teha või määrida vaakummäärdega kummivooliku siseseina. Käte kaitsmiseks kasutada kaitsekindaid.
  • Liigu laboris klaasnõusid ja –tarvikuid kandes ettevaatlikult ja vaid nii vähe kui vaja.
  • Klaasnõu purunemisel koheselt koristada ettevaatlikult end vigastamata killud, laialivalgunud aine korjata kokku laboris selleks ettenähtud vahenditega, vajadusel paluda teistel end aidata. Väikeste kildude koristamisel kasutada märga paberit.
  • Klaasikillud ja kasutatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud laboriklaas kogutakse eraldi kogumiskasti.


Ohutusnõuded elektriseadmetega töötamisel

  • Enne elektriseadme kasutamist veenduda, et pistikupesa, elektriseadme juhe ja pistik on vigastamata ning seade sobib tööks võrgupingega.
  • Elektriseadmeid sisse või välja lülitades hoiduda teise käega puudutamast maandatud metallesemeid.
  • Kui elektriseadme kasutamisel on tunda kõrbelõhna, on näha sädemeid või esineb seadme või mõne tema osa ootamatu ülekuumenemine, tuleb töö viivitamatult katkestada ja seade vooluvõrgust eemaldada. Vajadusel informeerida sellest töö vahetut korraldajat, juhendajat.
  • Põlev elektriseade eemaldada vooluvõrgust. Võimalusel teha seda seadet puudutamata, elektrikilbist.
  • Mitte mingil juhul ei tohi põlevat elektriseadet kustutada veega! Kustutamiseks kasutada kustutustekki või CO2 kustutit.
  • Kui seade toimib töötamisel teisiti kui tavapäraselt, võib tegemist olla seadme tehnilise rikkega. Sellistel juhtudel lülitada võimalusel seade välja või võtta juhe vooluvõrgust välja ning teavitada koheselt töö vahetut korraldajat, juhedajat.
  • Ettevaatust kuumade elektriseadmetega: elektripliidid, kuivatuskapid, pressid jne. Klaasnõusid sisselülitatud kuivatuskappi pannes tuleb hoiduda kapis olevate nõude ja kapi sisemuse metallriiulite ja seinte puudutamisest! Käte põletamisel panna käed kiiresti külma voolava vee alla.
  • Mitte jätta töötavat elektriseadet järelvalveta.

Ohutusnõuded gaasipõleti kasutamisel

  • Gaasipõletiga pole lubatud asuda tööle enne ohutuse ja seadme käsitsemise alast instrueerimist.
  • Pikkade lahtiste juustega ei tohi gaasipõletiga töötada.
  • Avastades, et põleti leek on kustunud, vabastada koheselet põleti päästik.
  • Põleva gaasipõleti kohale mitte kummarduda.
  • Jälgida, et gaasipõletiga töötades ei oleks läheduses süttida võivaid gaase, vedelikke ega tahkeid aineid.
  • Mitte jätta lahtist tuld valveta!
  • Laborist lahkudes veenduda, et gaasipõleti päästik on vabastunud ja ei lekiks gaasi.
  • Täiteballooni tühjaks saamisel teavitada vahetut töö korraldajat või juhendajat põleti täiteballooni täitmise vajadusest.

Ohutusnõuded balloonigaasi kasutamisel

  • Balloonigaasidega pole lubatud asuda tööle enne vastavat instrueerimist.
  • Labor on varustatud järgmiste balloonigaasidega: lämmastik, argoon, lämmastik 95%/süsinikdioksiid 5%, lämmastik 95%/vesinik 5%.

Üks balloon varustab gaasitrassi kaudu lämmastikuga mitut seadet, mistõttu peab lämmastikuballoon olema kogu aeg avatud kraaniga. Enne töö alustamist veenduda, et rõhunäit gaasiballoonil ei ole langenud kriitilisse piirkonda, mis viitab uue ballooni tellimise vajadusele. Kui rõhunäit on langenud kriitilisse piirkonda, teavitada sellest vahetut töö korraldajat või juhendajat.

  • Lämmastikuvoolu kontrollimine töökohal toimub lokaalsetel gaasi väljavõtupaneelidel olevate reduktorite kaudu töökohal. Töö lõpetamisel sulgeda lämmastikuvool ainult töökohal olevalt paneelilt.
  • Enne tööleasumist kontrollida gaasivoolikute ja -ühenduste seisukorda ja jälgida seda ka töötamise ajal.
  • Lekke avastamisel teavitada sellest juhendajat, et likvideerida leke.
  • Kui balloonigaas varustab ühte seadet, reguleeritakse gaasivoolu balloonil oleva reduktori kaudu ja töö lõpetamisel tuleb sulgeda ka ballooni kraan.


Juhised käitumiseks õnnetusohu või tulekahju korral

  • Teavita õnnetusohust ja/või tulekahjust koheselt töö vahetut korraldajat või instituudi juhatajat.
  • Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
  • Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
  • Õnnetusest teavitab töötaja viivitamatult oma töö vahetut korraldajat või instituudi juhatajat ja töökeskkonnavolinikku, üliõpilane teatab õnnetusest viivitamatult juhendajale. Vastavalt õnnetusele võetakse tarvitusele vajalikud abinõud.
  • Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral hoitakse töökoht ja seadmed puutumatuna kuni tööinspektsiooni esindaja või politsei saabumiseni ja nendelt töö jätkamiseks loa saamiseni.
  • Kui seadmeid või töökohta ei ole võimalik puutumatune hoida, tuleb nende seis õnnetuse toimumise hetkel jäädvustada.
  • Laboris peavad olema tulekustutusvahendid ning nende asukohta peavad teadma kõik laboris praktilisi töid tegevad isikud. Laboriesises koridoris paikneb hädaabidušš.
  • Töötajad ja üliõpilased peavad tulekahju korral oskama tulekustutusvahendeid kasutada. See eeldab, et enne tööde alustamist on neile läbi viidud tuleohutusalane juhendamine.
  • Vedelike süttimisel tuleb esmalt takistada võimalusel õhu juurdevool laborisse ning kustutada kustutusvahenditega lahtine leek. Veega võib kustutada vaid temaga piiramatult segunevaid vedelikke (etanool). Muudel juhtudel kasutada kustutamiseks kas tulekustutustekki või CO2 kustutit.

Esmaabi laborites

Esmaabi (sööbivate) ainetega töötamisel

  • Happe või leelise sattumisel nahale tuleb kahjustunud kohta koheselt pesta suure hulga veega.
  • Kemikaalide sattumisel silma tuleb silma koheselt loputada suure hulga voolava veega.
  • Sööbivate ainete sattumisel silma tuleb silma koheselt loputada suure hulga voolava veega ning pöörduda arsti poole.
  • Tugevate hapete ja kontsentreeritud nõrkade hapete või leeliste sattumisel suhu, tuleb suud loputada veega.

Esmaabi põletuse korral

  • Nahapõletuse korral tuleb kahjustatud kohta (kui ei ole tegemist lahtise haavaga) hoida külma voolava vee all umbes 15-20 minutit, et leevendada valu ja vältida koe edasist kahjustumist.
  • Peale esmast nahapõletuse jahutamist võib kasutada olemasolevaid põletusvastaseid vahendeid (kui ei ole tegemist lahtise haavaga).
  • Tõsisemate põletuste korral pöörduda peale esmast jahutamist koheselt arsti poole või kutsuda kiirabi (tel: 112).

Esmaabi mürgistuste korral

  • Mürgiste gaasidega töötamisel uimasust või peapööritust (vms mürgistustunnuseid) tundes tuleb koheselt minna värske õhu kätte ning teavitada juhtunust töö vahetut korraldajat/juhendajat.
  • Gaasimürgistuse korral toimetada kannatanu koheselt värske õhu kätte, vabastada ta hingamisteed ning eemaldada hingamist takistavad riided. Edasine esmaabi oleneb sissehingatud gaasi omadustest ja kogusest ning vastavalt olukorrale pöörduda kas töö vahetu korraldaja, juhendaja või arsti poole, vajadusel kutsuda kiirabi (tel: 112).
  • Ka teiste kemikaalimürgistuste puhul oleneb esmaabi konkreetsest ainest. Seetõttu tuleb enne iga konkreetse ainega töötamist tutvuda selle aine omaduste, toksikoloogilise info ja esmaabiga.

Esmaabi lõikehaavade korral

  • Haav puhastada voolava veega.
  • Kui haavast voolab rohkesti verd, tuleb peale siduda steriilne rõhkside või suruda haavapadjakesega kaetud haavale kuni verejooks lakkab.
  • Puhastatud haavale tuleb panna sobivas suuruses haavapadjakesega plaaster või side.

LISA

Ohtlike ainete ja valmistitste ohusümbolid, nende tähelised tunnused ja sõnalised tähendused

Lisa joonis 1 Ohusümbolid kuni 30.11.2010 (Direktiiv 67/548/EMÜ)
Lisa joonis 2 Üleminek ühtsele ainete ohumärgistusele alates 01.12.2010 (valmistitele alates 01.06.2015) (Määrus (EÜ) nr 1272/2008)
Lisa joonis 3 The National Fire Protection Association (NFPA)


Protseduuride juhised

Pipeteerimine

  • Pipetid on mõeldud kindla ruumala lahuse mõõtmiseks ja ülekandmiseks ühest anumast teise.
Pipeteerimine kummipirni abil mõõt- või mahtpipetiga

Kasutatud Meditsiinilise keemia kursuse õppematerjali (23.10.2013).

Lisa joonis 4 Kummipirn
Lisa joonis 5 Pipeteerimine
  • Pipett on nii täitmisel kui tühjendamisel alati vertikaalasendis.
  • Pipeti tühjendamine toimub alati nii, et pipeti ots on pandud vastu tühjendamiseks kasutatava anuma seina (lubatud on ka pipeti otsa "toetamine" vedeliku pinnale)- seda pritsmete vältimiseks ning vedeliku ühtlaseks pipetist välja voolamiseks.
  • Pipetti ei tohi kunagi tühjendada anumasse, millest vedelikku võeti. Pipeti tühjendamiseks üleliigsest vedelikust kasutatakse keeduklaasi, n.ö. jääkide nõud, kuhu kogunevad kõik pesujäägid jm. solvendi ülejäägid.
  • Pipeti ruumala on märgitud pipeti kaelale. Et saada pipetti vajalik lahuse kogus, täidetakse pipett üle mõõtmärgi (Lisa joonis 5 b) ja seejärel lastakse mõõtemärgist ülespoole jääv osa pipetist välja (jääkide nõusse). Seejuures tuleb jälgida, et mõõtekriips jääks kohakuti just vedelikupinna (meniski) kõige alumise punktiga (Lisa joonis 5 c). Jälgimiseks peab mõõtekriips asuma silmaga samal kõrgusel (Lisa joonis 5 d). Kui pipett on varustatud vaid ühe mõõtekriipsuga (mahtpipett), tühjendatakse see täpse ruumala saamiseks lõpuni (hoides pipetti vertikaalasendis ja selle otsa anuma seina vastas, ülalpool anumas olevat vedelikku). Nii tühjeneb pipett vajalikul määral õige ruumala saavutamiseks, jättes pipeti otsa alles pisikese koguse vedelikku. Mingil juhul ei tohi seda järele jäänud vedelikku pipetist välja täidetavasse anumasse puhuda. Skaalaga varustatud pipettidel ehk mõõtpipettidel tuleb skaala murdosa võrra pipetti tühjendades jälgida, et vedelikunivoo jääks antud skaala kriipsuga kohakuti vastavalt ülalkirjeldatule (Lisa joonis 5 c, d). Mõnedel skaalaga varustatud pipettidel ulatub skaala viimane osa pipeti lõpuni. Selliste pipettide lõplik tühjendamine käib samal viisil kui mahtpipetil. Kui mõõtpipeti skaala viimane näit jääb pipeti alumisest otsast ülespoole, on mõõtpipetile märgitud maksimaalseks mõõduruumalaks kõige ülemise ja kõige alumise skaalanäidu vahe. Sellist mõõtpipetti ei tohi ruumala mõõtmise korral lõpuni tühjendada, vaid peab tühjendama ainult viimase skaala näiduni.
  • Kummipirn on toodud joonisel Lisa joonis 4.

Pirni õhust tühjendamiseks pigistatakse kohta A samal ajal vajutatades palli osa õhust tühjaks.

Pipett kinnitatakse pirni alumisse otsa.

Pipeti täitmiseks vedelikuga surutakse kohta S.

Pipeti vedelikust tühjendamiseks surutakse kohta B.

Pipetti ei tohi kummipirniga kunagi nii täis tõmmata, et vedelik kummipirni satuks.

Pipeteerimine automaatpipetiga mLINE

Pipeti osad on Lisa joonisel 6.

Pipeti ruumala valimine

Pipetile seatud ruumala on nähtav pipetil olevalt näidikult. Ruumala valimiseks 1. Vajuta alla ruumala seadistamise lukk 2. Vali sobiv ruumala keerates töönuppu- päripäeva ruumala suurendamiseks, vastupäeva ruumala vähendamiseks. 3. Vabasta ruumala seadistamise lukk.

NB! Töönuppu ei tohi keerata ilma ruumala seadistamise lukku alla vajutamata!

NB! Ruumala seadistades jälgi, et seda tehes ei ületa pipeti tööpiirkonda!

Otsiku kinnitamine ja eemaldamine
  • Kasutada tuleb sobivaid otsikuid (mLINE pipetile sobivad Biohit otsikud). Pipetil on ühekordselt kasutatavad otsikud.
  • Enne otsiku otsalükkamist peab pipeti otsas olev koonus otsiku paigaldamiseks olema puhas. Kui on, siis suru koonus otsikusse. Sobiva tugevusega paigalduse aitab teha koonuses olev vedru.
  • Otsiku eemaldamiseks vajutatakse otsiku eemaldamise nupule.
Pipeteerimine
Lisa joonis 6 mLINE pipett ja selle osad

1. Sobita otsik kindlalt pipeti otsiku paigaldamise koonusele.

2. Vajuta töönuppu esimese tõkestini.

3. Hoia pipetti vertikaalselt ja sukelda otsiku ots 2-3 mm ulatuses pipeteeritavasse vedelikku ja vabasta aeglaselt ja sujuvalt töönupp algasendisse. Oota üks sekund. Tõmba ettevaatlikult otsiku ots vedelikust välja hoides otsiku otsa vastu anuma seina, et eemaldada üleliigne kogus vedelikku otisku välisseinalt.

4. Vedeliku otsikust väljastamiseks vajuta töönuppu esimese tõkestini. Peale lühikest viivitust vajuta töönupp edasi järgmise tõkestini. Viimane tegevus eemaldab otsikust sinna jäänud solvendi.

NB! Pipetti ei tohi sattuda vedelikke! Pipeteerimise lõppedes eemalda koheselt pipetiotsik, et pipetti lauale asetades ei valguks pipetti vedelikku.

  • Suurima täpsuse saamiseks tuleb enne pipeteerimist pipeteerimiseks kasutatav otsik pipeteeritava vedelikuga täita ja tühjendada 3-5 korda. See on vajalik, kui pipeteeritakse veest viskoossemaid või suurema tihedusega vedelikke ja kõrge aururõhuga vedelikke (nt etanool). Pipetti ei tohi tühjendada originaalanumasse.
  • Pipett, otsik ja pipeteeritav vedelik peavad olema ühesugusel temperatuuril. Pipett on mõeldud töötamiseks temperatuurivahemikus 15°C -40°C.
  • Kui pipeteeritav vedelik on ümbritsevast temperatuurist erineval temperatuuril, tuleb igaks pipeteerimiseks võtta uus otsik ning enne pipeteerimist suurema täpsuse saamiseks otsikut eelnevalt ei täideta-tühjendata.
  • Saastumise vältimiseks ei asetata pipetti külili lauale- eriti, kui see on otsikuga varustatud. Pipeti hoidmiseks on spetsiaalne karussell-pipetihoidik.
  • Pipetile tuleb otsik panna sujuvate liigutustega. Seda tehes ei tohi teha pipeti koonust vastu otsiku tagaosa lüües, sest löömistehnika vigastab pipetti. Pipetiga tuleb ümber käia õrnalt.

On ka teisi tehnikaid ja funktsioone, mida pipett võimaldab. Nendega tutvumiseks lugeda pipeti kasutusjuhendit.

Kaalumine analüütilisel kaalul

Teadmiseks enne kaalu kasutamist

  • Analüütilised kaalud on mõeldud väikeste ainekoguste kaalumiseks. Kaalu klaviatuuri kõrvale on alati märgitud ka maksimaalne mass, mida antud kaaluga tohib kaaluda. Et olla kindel lubatud maksimaalset massi ei ületa kasutatav taara, kontrolli taara mass esmalt tehnilisel kaalul.
  • Enne kaalude kasutamist kontrollida, kas kaalumisplaat on puhas. Vajadusel puhastada plaati pintsliga õrnalt pühkimise teel.

Kaalumise protseduur

1. Sulgeda kõik kaaluruumi klaasuksed.

2. Kaalude sisselülitamiseks vajutada nuppu ON/OFF.

  • Kaalutavat objekti/ainet ei tohi asetada otse kaaluplaadile. Kõik tahked kaalutised kaalutakse kaaluklaasis. (Mõnel juhul sobib kaaluklaasi asemel ka muu klaasanum, teatud paber, foolium või plastalus).

3. Eseme kaalumiseks avatakse kaalukambri klaasuks ja viiakse esmalt alusele tühi nõu (nt kaaluklaas), millesse kaalumine toimub. Kaaluklaas asetatakse võimalikult täpselt kaaluplaadi keskele.

4. Klaasuks suletakse ja oodatakse kuni kaalu näidu stabiliseerumiseni.

5. Seejärel tareeritakse (nullitakse) anuma näit vajutades nuppu TARE.

6. Oodatakse kuni kaalu näit on 0.0000 g.

7. Aine lisamiseks avatakse klaasuks ja anum võetakse välja. Ainet ei tohi kaalumisnõusse lisada, kui nõu asub kaalukambris.

8. Kaaluklaasi lisatakse vajalik kogus ainet. Kui vajaliku koguse suurus pole teada, alustatakse aine lisamist väikeste portsude haaval, kaaludes peale iga lisamist, kuni vajaliku kaalu saavutamiseni.

NB! Kui kaaluklaasi kaalutakse soovitud kogusest rohkem, siis üle läinud kogust ei tohi saastumisvõimaluse tõttu valada tagasi originaal kemikaalipurki. Selle tarvis tuleb kasutada jääkidenõud või muud eraldi anumat.

9. Peale aine lisamist viiakse kaaluklaas kaalukambrisse ja suletakse klaasuks.

10. Peale kaalu näidu stabiliseerumist tuleb näit üles märkida (0,1 mg täpsusega ehk kõik 4 kohta peale koma), lisades juurde mis kaalutisega (aine, proovi nr, valmistatava lahuse nr jne) on tegemist ja ka massiühikud.

11. Vajadusel võib nüüd kaalu näidu uuesti tareerida ja seejärel lisada (väljaspool kaalukambrit) järgmise vajaliku aine.

  • Kasuta kemikaale säästlikult- kasuta vaid nii palju kui tarvis.

Lisaks vaata õppevideot kaalumisest

Laborinõude pesemine

  • Nõude pesemisel kasuta kaitsekindaid.
  • Kasutatud laboroklaas peab olema enne nõude pesemist kemikaalidest tühjendatud.
  • Nõude pesemiseks tuleb kasutada sobivat solventi, vajdusel spetsiaalset laborinõude pesemiseks mõeldud pindaktiivset ainet, mis pesemise järel tuleb rohke veega nõudelt maha loputada. Pesemise viimase etapina tuleb kõik pestud laborinõud loputada destilleeritud veega kolm korda läbi. Pesemisel kasutatakse pesupudelit, mis on täidetud destilleeritud veega. Anumate pesemiseks tuleb anuma põhja valada väike kogus destilleeritud vett ja sellega seinad üle loputada ning seejärel kallata vesi välja. Sama tegevust korrata veel kaks korda.

NB! Pesupudeli tilaga ei tohi pestavaid pindu puutuda, et vältida pudelis oleva destilleeritud vee saastumist.

  • Puhtad nõud panna kuivama kuivatuskappi. Ei ole soovitatav puhtaid nõusid asetada kuivama kraanikausi kohal olevale kuivatusrestile, sest restile koguneb pidevalt tolmu, mis puhtaks pestud nõud uuesti mustaks teeb.
  • Kui järgnevalt on pestud anumasse plaanis kallata mõni valmis lahus, tuleb anum sarnaselt destveega loputamisele kolm korda ka selle lahuse väikeste kogustega üle pesta.
  • Kui anumasse on plaanis lahus valmistada lahjendamise teel, ei tohi seda pesta mitte millegi muu kui destilleeritud veega.
  • Peale nõude pesemist ei puudutata nõude sisepindu mustade (pesemata) esemetega, ega kätega.
  • Pesupudelite tühjaks kasutamisel tuleb need uuesti täita, enne sealjuures veendudes, et pesupudel täidetakse õige solvendiga ja et täitmise ajal ei puututaks pudeli sifoontoruga millegi vastu.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

1.

Küsimus: Kas ma võin trükkplaate pesta ultrahelivannis nii, et täidan ultrahelivanni piiritusega ja panen plaadid otse vanni?

Vastus: Trükkplaatide pesemiseks ei tohi piiritust valada otse ultrahelivanni- ultrahelivann peab olema täidetud destilleeritud veega. Trükkplaatide pesemiseks tuleb trükkplaadid panna keeduklaasi, kus ka pesemiseks vajalik kogus piiritust ning ultrahelivanni tõsta seesama keeduklaas. Jälgida, et trükkplaate ja piiritust sisaldav keeduklaas ultrahelitöötlemise käigus ümber ei lähe.

2.

Küsimus: Kas võin pea tõmbekappi panna, kui mul seal midagi nuusutada on vaja?

Vastus: Tõmbekappi ei tohi pead panna. Eksperiment tuleb üles seada nii, et tõmbekapis toimuvat on võimalik jälgida läbi tõmbekapi allalastud esiplaadi ja juhtida ilma tõmbe alla küünitamata. Toksilisi kemikaale nuusutada ei tohi. Mittetoksilise lõhna tuvastamiseks tohib seda teha anuma kohalt käega õhku enda poole tõmmates.

3.

Küsimus: Kui laborist kätepaberid otsa saavad, kust neid juurde saab?

Vastus: Kui laboris kätekuivatuspaberid hoidikust otsa saavad, tuleb hoidik uuesti täita. Varupakid asuvad keemialabori laudade kohal oleval kõige ülemisel riiulil. Kui ka sealt on paberid otsa saanud, siis tuleb varupakke küsida IMS Labi asjaajajalt kabinetist 317. Puhaslabori ebemevabu kuivatuslappe küsida kabinetist 327.

Puhasruumis (Nooruse 1 labor 326) kehtivad lisanõuded

  • Puhasruumi ei tohi tuua tolmuseid ega ebemeid andvaid esemeid ega materjale.
  • Puhasruumis ei tohi viia läbi tolmu tekitavaid eksperimente.
  • Puhasruumis ei tohi avada aknaid.
  • Puhasruum puhtas tsoonis tohib viibida vaid spetsiaalset kaitseriietust kandes: jalatsikatted, ühekordselt kasutatav kittel, peakate, puudrita puhasruumi kaitsekindad, vajadusel ühekordselt kasutatavad püksid.

Riietumine

  • Riietuda tuleb alal, mis jääb laboriukse ja tolmukardinate vahele.
  • Peakate tuleb panna pähe nii, et kaetud oleksid ka kõik juuksed.
  • Kittel on ühekordseks kasutamiseks, eriti siis, kui kitli all kantavad igapäevarõivad annavad rohkelt ebemeid (nt kudumid). Muul juhul võib kitlit kasutada korduvalt, kuid nädala lõpus utiliseeritakse kõik kasutatud kitlid.
  • Ühekordseks kasutamiseks mõeldud püksid on nõutavad siis, kui sisenejal on jalad muu rõivaosaga katmata.
  • Jalatsikatted tuleb jalatsitele asetada siis, kui ülejäänud kaitserõivad on juba selga/pähe/kätte pandud. Jalatsikattega kaetud jalg tuleb kohe tõsta teisele poole tolmuvaba tsooni eraldavat kardinat puhtasse tsooni- puhtasse tsooni sisenemisel ei tohi jalatsikattega kaetud jalga riietumistsooni põrandale asetada. See kehtib mõlema jala kohta.
  • Puhtasse tsooni tuleb siseneda nii, et mõlemad jalatsikatetega kaetud jalad astuvad enne edasi liikumist kleepmatile.
  • Puhtast tsoonist väljudes riietumistsooni jõudes tuleb kasutatud jalatsikatted prügikorvi visata. Korduvkasutuseks kõlbulikud ühekordseks kasutamiseks mõeldud kitlid ja peakatted tuleb riputada riietumistsoonis olevale riidepuule, mittekõlbilikud kitlid ja peakatted tuleb visata prügikorvi.
  • Puhasruumis töötamiseks ette nähtud kaitseriietust kasutatakse ainult puhasruumis.

Viited

1 Ohusümbolid (22.10.2013)

2 Üleminek ühtsele ainete ohumärgistusele (22.10.2013)

3 GHS pictograms (22.10.2013)

4 CLP pictograms (22.10.2013)

5 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1272/2008 (22.10.2013)

6 Hoiatuslaused (22.10.2013)