View source for Grafeeni-simulatsioonide-ylevaade

= Otseselt kasutatavad jõuväljad =

http://dx.doi.org/10.1088/0965-0393/17/1/015002 - Eesmärk oli uurida nanotorudega täidetud plastiku mehaanilisi omadusi. Simuleeritud on polüetüleeni grafeeni pinnal. Polümeerile rakendati erinevates suundades jõudusid, et teda kas nihutada piki grafeeni pinda või pinnalt lahti rebida, 
Grafeen oli 2D-perioodilisel juhul lõpmatu tasapind, 1D-perioodilisel juhul kitsas riba, mille servas vesinikud.
Grafeeni jõuväli on Consistent Valence Forcefield (http://dx.doi.org/10.1002/prot.340040106), mille  parameetrid on artikli lõpus toodud. Jõuvälja kirjelduses aga puuduvad grafeeni serva lisatud vesinike sidemeparameetrid.

http://dx.doi.org/10.1021/jp011344u (Walther 2001) - uuriti vee liikumist süsiniknanotorude ümber. Antud on nanotoru jõuväli ja süsiniku-vee vaheline jõuväli.

= Üldisemad ja reaktiivsed süsiniku jõuväljad =

http://dx.doi.org/10.1088/0953-8984/14/4/312 (Brenner 2002) - REBO reaktiivne jõuväli, mis on interpoleeritud teemandi, grafiidi ja süsivesinike põhjal. 

http://dx.doi.org/10.1063/1.481208 (Stuart 2000) - AIREBO reaktiivne jõuväli.

http://dx.doi.org/10.1103/PhysRevB.42.9458 (Brenner 1990) - reaktiivne jõuväli teemandi keemilise sadestamise simuleerimiseks.

http://dx.doi.org/10.1103/PhysRevB.71.035211 (Erhart 2005) - süsiniku, räni ja ränikarbiidi jõuväli, väidetavalt sobib näiteks süsiniku mehaaniliste omaduste simuleerimiseks.

http://dx.doi.org/10.1103/PhysRevLett.61.2879 (Tersoff 1988)

http://dx.doi.org/10.1021/ja00124a002 AMBER - jõuväli proteiinidele ja orgaanilistele molekulidele

= Neid jõuvälju kasutavad simulatsioonid =

http://dx.doi.org/10.1103/PhysRevLett.84.4613 (Berber 2000) - Simuleeriti nanotorusid, kasutati Tersoffi potentsiaali.

http://dx.doi.org/10.1063/1.3259427 (Nakajima 2009) - Simuleeriti ringi- või ristkülikukujulisi grafeenihelbeid vaakumis, grafeeni servadesse vesinikku ei lisatud. Uuriti näiteks kuju, mille niisugused helbed tasakaaluolekus võtavad. Kasutati Erharti potentsiaali, mille parameetrid (s.h. sideme katkemise kaugusvahemik) on välja toodud, kuid ilmselt ei sobi DL_POLYga kasutamiseks.

http://dx.doi.org/10.1103/PhysRevLett.90.055504 (Legoas 2003) - nanotorude simuleerimiseks kasutati UFF-jõuvälja.

http://dx.doi.org/10.1039/b823189c (Kislenko 2009) - uuriti ioonvedelikku lõpmatu tasapinnalise elektriliselt laetud grafiidikihi pinnal. Ioonvedeliku katioonide jaoks kasutati AMBER-jõuvälja, anioonid olid jäigad ja grafeeni jõuvälja pole antud. Simulatsioonis näidati, kuidas grafiidipinnasti kuni 20Å kauguseni olid anioonid ja katioonid kihiti vaheldumisi. Kihte on pinnaga ristuvas suunas massijaotust näitaval graafikul, samuti komponentide kontsentratsiooni 

http://dx.doi.org/10.1088/1742-6596/188/1/012052 (Jia 2009) - Nanotoru on ümbritsetud polüetüleeniga. Nii nanotoru kui polüetüleeni puhul kirjeldab lähimõju (kuni 2Å kauguseni) AIREBO jõuväli, millele kaugmõju jaoks on lisatud Lennard-Jonesi potentsiaal. Samas eeldatakse, et nanotoru ei deformeeru.

http://dx.doi.org/10.1088/0957-4484/21/11/115709 (Pei 2010) - Grafeenilehe serva või pinnale lisatakse metüülrühmade rida ja uuritakse selle mõju tõmbetugevusele AIREBO-jõuvälja alusel LAMMPS-programmiga.

http://dx.doi.org/10.1103/PhysRevLett.97.105702
Simuleeritakse nanopoorse süsiniku poorides hoitavat argooni.
Kasutatakse Lennard-Jonesi potentsiaali ja Steele potentsiaali (lähendust, mis eeldab, et poori sein ühe Ar-aatomi juures on nagu lõpmatu suur grafeenitasand).

http://dx.doi.org/10.1088/0957-4484/21/7/075710 (Martins 2009) -
Grafeenileht on rulli keeratud nagu vaip. Uuritakse nende kokku- ja lahtirullumist. Kasutatakse Brenneri jõuvälja (viited nii 1990. kui 2002. aasta artiklitele) koos Lennard-Jonesi potentsiaaliga.

http://dx.doi.org/10.1016/j.ijsolstr.2009.10.017 (Tsai 2010) - Uuritakse grafeeni mehaanilist purunemist. Kasutatakse AMBER-jõuväljast võetud väärtusi. Kuna sidemed on fikseeritud (jõuväli pole reaktiivne), peetakse simulatsioon regulaarselt kinni ja  kustutatakse osa sidemeid ära, et pragu saaks kasvada.

http://dx.doi.org/10.1016/j.physleta.2009.07.048 (Bu 2009) - Uuritakse grafeenis levivaid vibratsiooni ja grafeeniriba puruks tõmbamist. Kasutatakse Tersoffi potentsiaali.

http://dx.doi.org/10.1021/la062254p (Gao 2007) - Kahe teemandipinna vahelist hõõrdumist simuleeritakse REBO-potentsiaaliga.

http://dx.doi.org/10.1080/15421400902946293 (Iyama 2010) - Grafeenitüki ja naatriumiiooni vastastikmõju uurimiseks ja difusioonikoefitsentide leidmiseks kasutatakse Molecular Orbital - Molecular Dynamics (MO-MD) meetodit, kus aatomit liigutavad jõud määratakse otse orbitaaliarvutuste tulemuste põhjal. Pildilt on näha, et grafeenilehe servad on termineeritud. Grafeenitükkide arvu süsteemis kirjas ei ole, pildil on üksainus.