View source for Student projects

[[Image:IMS poster.png|300px|right]]

''Siin on mõned tegemised, mide meie uurimisgrupi juures on võimalik teha. Tegemist pole lõpliku nimekirjaga ning head tegijad on alati oodatud huvitavate ideedega. Kõikidest teemadest on võimalik edasi minna kuni PhD kaitsmiseni.''
''Huvi korral [[User:Alvo#Contacts|võta ühendust]]''. Mõnede teemade kirjeldused on inglise keeles. Nende teemade juhendajateks on külalisteadlased ja -õppejõud.


<!-- This is a comment --->
= ''' Koostööprojektid ettevõtetega (BSC/MSC theses in collaboration with companies)'''=
== ABB Eesti / ABB Estonia ==
Lõputööde teemad mis on seotud koostööga ABB AS Eestiga. Töö läbi viimisel on kaasatud kaasjuhendaja ABB poolelt koos praktiseerimisvõimalusega ABB-s.

Following topics are conducted in collaboration with ABB Estonian branch. All the topics include co-supervision from ABB.

* [[Utilization of Virtual Reality in Product Development of a VSD cabinet]]
* [[Electric and magnetic field analyses in ALT tester]]
* [[Creation of accurate contact modelling technique for linear FEM-analysis]]

= Liitium- ja naatriumakud (Li-Ion and Na-Ion batteries) =

Kaasaskantav mikroakutoide on oluliseks faktoriks paljudes arenevates tehnoloogiasuundades, kuna mikroelektroonika mõõtmete vähenemine on jätnud kaugele seljataha väikesemõõduliste vooluallikate arengu. Sobivate kaasaskantavate vooluallikate vähene energiamahtuvus on saamas takistuseks mitmete tehnoloogiasuundade nagu kaasaskantavate arvutusseadmete (Weareable Computing Technology e. WCT), mikroelektromehaaniliste seadmete (MEMS), biomeditsiiniliste mikromasinate arengus. Üheks võtmeprobleemiks selliste seadmete edukaks toimimiseks on nende varustamine vooluallikatega, mis ühelt küljelt tagavad seadme piisava energiahulgaga varustamise ning teiselt küljelt, on võimalikult väikesemõõduised ning kergekaalulised. Sellise konfiguratsiooni juures tulevad ilmsiks olemasolevate, olemuselt kahemõõtmeliste (2D) liitium-ioonakude puudused – nii väikeste ruum- ja pindalade puhul ei ole võimalik saavutada piisavaid energiatihedusi. Seda probleemi võimaldab lahendada 3D mikroakude (MB) kasutusele võtmine. Liitiumioonakude arhitektuuri optimeerimise eesmärgiks on valmistada töötav 3D-MB, mille energiatihedus ning mahtuvus on vähemalt suurusjärgu võrra suuremad praegu kasutusel olevate akude omadest. Toimiva 3D-MB välja töötamiseks arendatakse ja uuritakse erinevaid mikroaku arhitektuure, neist sobiva väljavalimist ning optimeerimist lihtsustavad oluliselt teoreetilised, arvutisimulatsioonidega läbi viidavad uuringud, mis võimaldavad testida erinevaid 3D-MB arhitektuure, lahendada optimeerimisülesandeid elektroodide optimaalse geomeetria leidmiseks; optimeerida elektroodi pinda; uurida terve aku käitumist laadimisel-tühjakslaadimisel; optimeerida sobivaid mikroaku arhitektuure. Meetodid makrotasandis, mida selliste uuringute läbiviimiseks kasutatakse on lõplike elementide meetod (LEM) ning mikrotasandil molekulaardünaamilise simulatsiooni meetod (MD). Simulatsioonide läbiviimiseks kasutatakse LEM-i puhul tarkvarapakette COMSOL Multiphysics ja Elmer ning MD puhul tarkvarapaketti dl_poly.

* [[3D-mikroakud]]
* [[Akude valmistamine printimistehnoloogia abil]]

= '''Eksperimentaalne materjaliteadus''' =

==Bioühilduvad elektroaktiivsed polümeerid==

(23.08.2018)

Bioinspireeritud robootika on tänapäeva inseneritehnoloogia ja teaduse peamisi arengusuundi. Traditsioonilised aktuaatorid ei ole pehmetes ja painduvates seadmetes rakendatavad, seega on juba aastakümneid uuritud elektroaktiivseid polümeerseid täitureid (''electroactive polymer'' - EAP). EAP-de silmapaistvaks omaduseks on nende multifunktsionaalsus: materjali saab rakendada nii aktuaatori (omadused muutuvad elektrivälja toimel) kui ka sensorina (muutus keskkonna tingimustes põhjustab detekteeritavat elektrivoolu). Elektroaktiivsete polümeeride ühe rakendusena on välja pakutud mitmesugused meditsiiniseadmed (implanteeritavad sensorid, drug delivery seadmed, ...). Nõudmised materjalile on kõrged: ideaalne aktuaator omab laia liigutusulatust juba madalal pingel, on kiire, kerge, vastupidav ning lihtsalt ja odavalt toodetav. Lisaks peab materjal olema bioühilduv. 

Antud projekti eesmärk on välja töötada bioühilduv ioonne elektromehaaniline polümeerne täitur (''ionic electroactive polymer'' - IEAP). Uuritav materjal koosneb juhtivpolümeersete või süsinikelektroodide vahele paigutatud biopolümeersest membraanist, elektrolüüdina kasutatakse madala toksilisusega looduslikku päritolu ioonseid vedelikke. Bakalaureuse ja magistritöö teemasid on välja pakkuda projekti erinevates etappides: 
* Ioonsete vedelike süntees ja karakteriseerimine
* Ioonsete vedelike segude uurimine nii eksperimentaalselt kui arvutuskeemia meetodeid kasutades
* Süsinikelektroodidega IEAP valmistamine pihustusmeetodil kasutades lähteainetena mitmesuguseid biopolümeere ja madala toksilisusega ioonseid vedelikke
* Erinevate ioonsete vedelike testimine juhtivpolümeersete (polüpürrool) elektroodidega IEAPs: optimaalse polüpürrooli struktuuri ja sünteesiparameetrite otsimine erinevate ioonsete vedelike jaoks
* Biopolümeersete membraanide valmistamine elektrospinnimise teel ja saadud materjalide testimine juhtivpolümeersete IEAP-de valmistamiseks
* ''deep eutectic solvents'' kui alternatiiv ioonsetele vedelikele: kas on rakendatav IEAP-des?

== Süsinikelektroodidega polümeersed täiturid==

Kunstlihaseid ehk elektroaktiivseid polümeerseid täitureid on väga palju erinevaid. Nanopoorsest süsinikust elektroodidega ioonsed täiturid töötavad madalpingel ning neil on mitmed eelised kasutamiseks mikroseadmetes ja meditsiinis. Hetkel on uurimisel kaks suunda. Esimese eesmärk on arendada kunstlihasetes kasutatavaid ioonvedelik-süsinik-polümeer komposiite, kasutades selleks erinevaid süsinikmaterjale (süsinikaerogeeli, karbiidset süsinikku, süsiniknanotorusid jpt), ioonseid vedelikke, polümeere. Teine suund keskendub uute kunstlihase valmistamise tehnoloogiate rakendamisele. Uurime materjalide omadusi ja toimimismehhanisme, et kasutada neid aktuaatorite ning sensoritena. Bakalaureuse- ja magistritööks on teemasid mõlemast suunast:
* uut tüüpi nanomaterjali kasutamine täituri elektroodina
* süsinik-kserogeeli valmistamine ja struktuur-omadus seoste uurimine
* täituri valmistamine vurrkatmise meetodil (spin-coating)

==Kunstlihased kosmoserakendustes==

Meie poolt valmistatavad materjalid on kerged ning juhitavad madalate elektripingetega. Seetõttu pakuvad nad huvi kosmosetehnoloogia seadmete valmistajatele.
Töö eesmärgiks on uurida kiirguse, temperatuuri jpt kosmoses materjalidele mõjuvate kahjustavate toimete mõju.

==Juhtivpolümeeridel põhinevate mitmekihiliste kunstlihaste valmistamine ja iseloomustamine==

Kunstlihased, sensorid ja energiahõiveseadmed on elektritjuhtivate orgaaniliste polümeeride uudsemateks ja põnevamateks arengusuundadeks.  Neid loodetakse kasutada meditsiinis, robootikas,  kosmose- ja militaartööstuses.  Enne laiaulatuslikku kasutuselevõttu on siiski vaja veel teha hulk arendustööd.  Mitmekihilise disain loob eeldused juhtivpolümeerse materjali paremaks kontrollimiseks ning tema omaduste parandamiseks.  TÜ IMS laboris on välja töötatud uudsed sünteesimeetodid metallivabade kunstlihaste valmistamiseks.  Senistel lihtsa ühekihilise struktuuriga materjalidel on mitmeid puudusi (juhtuvuse langus, tundlikus väliskeskkonna mõjudele). Aktuatsiooni tekitavale polümeerikihile vastupidise ioonliikuvusega kihtide lisamine loob eelduse neid puudusi vältida.

==Mikroakude valmistamine printimistehnoloogiat kasutades==

(20.09.2017)

Mikroakude arendamise vajalikkusest on juttu allpool lõigus [[#See also|Liitium-ioon akude arhitektuuri optimeerimine arvutisimulatsioonide abil]]. Printimine on potentsiaalne tehnoloogia 3D mikroakude valmistamiseks, ka tööstuslikus mastaabis, sest võimaldab kontrollitavalt luua funktsionaalsetest materjalidest erinevaid keerukaid kihilisi struktuure. Seonduvad uurimistöö teemad on:
* sobivate omadustega süsinikpulbri sünteesimise uurimine
*elektroodide ja membraani printimissegu koostise väljatöötamine
*3D struktuuride printimine ja iseloomustamine

==Süsinikelektroodidega täiturmaterjali tööstusliku tootmise ettevalmistamine==

Projekti sisuks on välja töötada materjal ja metoodika kuidas valmistada süsinikelektroodidega täitureid tööstuslikke protsesse kasutades. Töö laiem eesmärk on selliste materjalide masstootmine.

==Biokütuseelement==

Biokütuseelement on bioreaktor, mis muundab orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energia elektrienergiaks. Näiteks glükoosil ja hapnikul töötavad biokütuseelemendid, mis on võimelised energiat korjama erinevates bioloogilistest vedelikest, on paljulubavad seadmed rakendamiseks energiaallikatena mitmesugustes bioelektrilistes implantaatides nagu insuliinipumbad, ravimidosaatorid, närvistimulaatorid, südamestimulaatorid. Antud projekt tegeleb uudse elektroodimaterjali väljatöötamisega biokütuseelemendi jaoks.


==Pehmed kantavad sensorid==

Kõikvõimaliku kantava elektroonika populaarsuse kasv on suurendanud huvi pehmete sensorite vastu, mis mõõdaksid objektide (näiteks inimese keha) kuju ja asendit ilma liikumist takistamata. Senise uurimistöö käigus on välja töötatud sensortald, mis võimaldab sportlasel jälgida jala aluse rõhu jaotust aga ka igal sammul rakendatavat võimsust. Mitmekihiliste elastsete sensorite võrgustik suudab jälgida kehakuju muutust või liikumist, mõõtes korraga nii pikenemist kui painet. Uurimistöö jätkub erinevate uudsete jala- ja keha sensorite väljatöötamiseks.


==Multifunktsionaalsete tekstiilmaterjalide arendus==
[[File:AAC CaSO4.jpg|thumb|CaSO4 crystal in autoclaved aerated concrete, SEM 500x]]
Tänapäeval oodatakse kangastelt enam kui lihtsalt keha soojas hoidmist, eriti spordi- või militaarrakendustes. Projekti eesmärgiks on välja töötada uudne kangas, mis oleks võrreldav tugevate erikangastega, olles neist pehmem ja kergem, ei määrduks ega võtaks vett sisse ning oleks samas hingav. Selleks tuleb leida nii optimaalsed kiumaterjalid kui nendele sobiv nanotehnoloogiline järeltöötlus.



==Materjalide arendus tööstusele==

Projekti raames lahendatakse erinevate tööstuspartnerite tehnoloogilisi probleeme või arendatakse neile uusi tooteid. Mõned näited: 
* mittepõlev silikoonvaht istmepolstrite jm pehmenduste jaoks;
* mikroarmatuuriga poorbetoon, mis oleks korraga konstruktsiooni- ja isolatsioonimaterjal;
* kiirbetooni omaduste optimeerimine
* šlakigraanulite taaskasutus
* klaasi keemiline karastamine

= '''Arvutieksperimendid ja materjalide simuleerimine''' =

==Materjalidefektide simuleerimine kõrgsageduslikes elektriväljades==
[[Image:Reklaamposter.png|right|thumb|200px]]
Nutikas tudeng, kes sa tunned huvi tänapäeva tippteaduse vastu ning soovid oma lõputööd teha CERN-iga seotud teemal ning tegutsedes CERN-is! Võta ühendust ning osale uue CERN-is baseeruva kiirendi väljatöötamisel! 

Kompaktne lineaarpõrguti (CLIC, http://clic-study.web.cern.ch/) on CERN-is arendatav uue põlvkonna lineaarkiirendi, kus osakeste kiirendamine toimub sirgjoonelistel trajektooridel. Lineaarkiirendi rakendusvaldkondadeks on näiteks  standardmudeli järgne füüsika (physics beyond the standard model), Higgsi bosoni täppismõõtmised ning meditsiinilised valdkonnad, nagu näiteks vähiravi. Planeeritav seade on 50 km pikk ning sellega jõutakse  energiateni 0.5 TeV - 5 TeV. Saavutamaks sellist energiat, kasutatakse kiirendavat elektrivälja, mis ulatub 100-150 MV/m. Sellistes kõrgetes elektriväljades avaldub olulise probleemina aga sage elektriliste läbilöökide tekkimine kiirendi elektroodidel. 

Läbilöögid avalduvad vaakumkaartena (kaarlahendus vaakumis), ning  üldiselt eeldatakse, et vaakumkaar algab elektrivälja võimendavate nanoskaalas olevatelt nõelasarnastelt pinnadefektidelt, nende pinnadefektide tekkemehhanism on ebaselge. '''Elektriliste läbilöökide kahandamine alla kriitilise piiri on keskse tähtsusega probleemiks CLIC-i ehitamisel!'''
 
Üks lubavamaid meetodeid kiirendi struktuuri parandamiseks on uute materjalide leidmine, mis suudavad taluda kõrgeid elektrivälju ning kiireid elektriväljade muutusi. Võtmeprobleemiks uute materjalide leidmisel on arusaamine füüsikalistest protsessidest, mis toimuvad materjalis läbilöögi eel ning ajal. Uurimustöös kasutatakse erinevaid arvutusmeetodeid, nagu '''molekulaardünaamika, lõplike elementide meetod ja kineetiline Monte-Carlo''', selgitamaks elektriliste läbilöökideni viivate pinnadefektide tekkepõhjuseid. Töös vajalike aruvutisimulatsioonide läbiviimine tähendab, et suures plaanis kasutatakse nn. '''„multiscale“ simulatsioone''', millega kaetakse materjalide simuleerimine alates atomistlikust skaalast kuni makroskaalani.  


'''Mõningad näited lõputööde teemadest on:'''

1. Vase polükristallide mõju materjali sisepingetele lõplike elementide meetodiga

2. Raadiosageduslike elektriväljade mõju pinnadefektidele

3. Pinnadefektide mõju elektroodi keskmisele väljumistööle

4. Elektrivälja mõju pinnadefektide genereerimisele - in situ SEM ja arvutisimulatsioonide abil  


PS! Võimalik osalemine CERNi suvetudengite programmides ning suvine CERNis praktiseerimine.

==Kunstlihaste materjalide uurimine erinevate arvutisimulatsioonimeetodite abil==

* Tegemist on materjaliga, mida välise elektriväljaga on võimalik panna kuju muutma: painduma, punduma, kokku tõmbuma - nagu teeb reaalne lihas
* kunstlihase materjal võib ka reageerida välisele mehaanilisele kujumuutusele elektrilise signaaliga
* kunstlihas tegutseb hääletult, olles ise mõõtmetelt väga väike
* kunstlihase materjalidena uuritakse selliseid "hitte" nagu grafeen ja ioonvedelik
* arvutisimulatsioonid viivad sind materjali "sisse", võimaldades näha seda, mis katses jääb varju, anda infot toimuvate protsesside kohta ja näpunäiteid materjalide parendamiseks
* tahad teda, kuidas liigutab 2 cm pikkune riba kunstlihast? võta lõplike lementide meetod ja sa näed ära pinged ja deformatsioonid kujumuutmisel
* tahad teada, kuidas elektroodide kuju muutmine mõjutab liitiumioonaku mahtuvust - seda, kui kaua sinu elektriauto mööda Tartu-Tallinna maanteed suudaks kihutada? võta lõplike elementide meetod ja sa saad välja arvutada aku tühjenemise kiiruse sinu elektriauto toitmisel
* tahad teada, kuidas liiguvad ja mõjutavad üksteist aatomid ja molekulid kunstlihases ja liitiumioonaku elektroodides ning elektrolüüdis? võta molekulaardünaamiline simulatsioon ja sa saad siseneda maailma, mis on 10000 korda väiksem sinu juuksekarva läbimõõdust
* tahad virtuaalselt istuda iga aatomi peal ja näha, kuidas ühe aatomi elektronpilv lööb teise oma segamini? võta kvantkeemiline molekulaardünaamika ja sinu sõit lainefunktsioonide harjadel on pöörasem kui Ristna neemel Katja ajal.

= '''Aktuaatorid, seadmed ja nende juhtimine''' =
==IPMC elektromehhaanilisi omadusi uuriva seadme juhtimine==

Töö eesmärgiks on koostada eksperimentaalne seade, mis mõõdab elektroaktiivsete polümeeride elektromehaanilisi omadusi. Materjale kasutatakse kunstlihastena erinevates rakendustes. Töö tulemuseks peab valmima moodul, mis võimaldab seadet juhtuda USB kaudu.

==IPMC täitureid kasutava autonoomse seadme konstrueerimine==

Eesmärgiks on nn kunstlihaeid kasutavate materjalide abil liikuvate autonoomsete seadmete konstrueerimine ning töö kirjeldamine. Valik ideid: "putukas", ratas, minipurilennuk, mikrohumanoid jne.

==Süsinik-polümeermaterjalidest täiturite juhtimine==

Töö eesmärgiks on parametriseerida ning uurida materjaliteadlaste poolt laboris loodud uudsete materjalide elektromehaanilisi omadusi. St. vajalike elektromehaaniliste ja füüsikaliskeemiliste mudelite loomine, nende mudelite kirjeldamine ning eksperimentaalsete tulemuste vastu kinnitamine. Töö sobib (erinevates mahtudes) bakalaureus, magistri ja doktoritöödeks. Vajalik on võõrkeele oskus ning soov ja võimalus töötada aegajalt erinevates laborites välismaa ülikoolides.

==IPMC/süsinik polümeermaterjalidest energiakogujate uurimine==

Töö eesmärgiks on parametriseerida ning uurida materjaliteadlaste poolt laboris loodud uudsete materjalide elektromehaanilisi omadusi eesmärgiga vinkeskkonnas olevate vibratsioonidest saadav energia muundada elektrienergiaks. Töö kujutab endast vajalike elektromehaaniliste ja füüsikaliskeemiliste mudelite loomist, nende mudelite kirjeldamine nin eksperimentaalsete tulemuste vastu kinnitamine. Töö sobib (erinevates mahtudes) bakalaureuse, magistri ja doktoritöödeks. Vajalik on võõrkeele oskus ning soov ja võimalus töötada aegajalt erinevates laborites välismaa ülikoolides.

== Lahedad ideed kunstlihaste rakendamiseks==
=== Ilmekas uksekoputi ===

Teha kunstlihastest ilmekas uksekoputi, vt. http://www.youtube.com/watch?feature=player_detailpage&v=-Kee7iyp_3U&list=TLC5Famb33RxE




= '''Signal and Image Processing''' ''(Signaali ja Pilditöötlus)'' =

''If you are interested in doing any of the following projects as your BSc project or if you would like to get more information please feel free to contact me via shb-AT-ut-DOT-ee''

For full list of project description please visit http://icv.ims.ut.ee/projectspage.html [[http://icv.ims.ut.ee/projectspage.html]]

= '''Robotics''' =
== Click here for [[student projects in robotics]] ==

= '''Partneritega seotud teemad''' =

==Kõrgkoolide õppekavade masinõppel põhinev analüüs==

Projekti eesmärgiks on arendada masinõppel põhinev tarkvara, mis suudaks automaatselt analüüsida ja kaardistada Tartu Ülikooli õppekavade ning nendes loetavate ainete sisu viisil, et oleks jooksvalt võimalik hinnata õppekvaliteeti ja selle vastavust tööturu reaalsetele vajadustele. '''Eriti sobilik tudengitele,''' kellel on lisaks erialasele huvile soov kokkupuutuda '''startup''' ja tehnoloogia ettevõttlusega. 


'''Bakalaureuse- või magistritöö käigus loodav praktiline tarkvaralahendus:'''
* analüüsib õppekavade terviklikkust, erinevate moodulite ja õppeainete vaheliste seoste sidusust, vastavust õppekava ja mooduli üldeesmärkidele,
* analüüsib jooksvalt õppekavade vastavust tööturu vajadustele lähtuvalt töötajatele reaalselt esitatavatest kvalifikatsiooni nõuetest,
* annab õppejõududele ja programmijuhtidele infot võimalikest kattuvustest, puuduvatest eelteadmistest õppeainetele ja arenguvajadustest,
* võimaldab arendada ühismooduleid ja õppeaineid erinevate õppekavade vahel eeldusteadmiste lünkadeta ja kattuvusteta,
* võimaldab hinnata ja võrrelda juba olemasolevate ja veel loodavate õppekavade konkurentsivõimet teiste koolide sarnaste õppekavadega.


'''Antud lõputöö kontekstis olulised märksõnad on:'''
* suurandmed ja andmekaeve (big data & data mining)
* masinõppe algoritmid (machine learning)
* andmete visualiseerimine (data visualization)


Lõputööd juhendab Aleksander Tõnnisson, kes on teinud üle 40-ne investeeringu iduettevõtetesse.

==Mehhanoelektriliste andurite uurimine==

Töö eesmärgiks on eksperimentaalselt uurida erinevate mehaanilist liigutust elektriliseks muundavate materjalide omadusi. Töö hõlmab eksperimendi konstrueerimist ja arvutijuhitavate mõõtmiste teostamist LabVIEW keskkonnas. Sobib hästi arvutitehnika, füüsika ja materjaliteaduse tudengitele.

==Robotmannekeen rõivatööstusele==

Projekti eesmärgiks on arendada välja inimkeha kujuline mannekeeni alakeha rõivatööstusele kiirendamaks ning parendamaks disainerrõivaste väljatöötamist.
Projektis on vaja konstrueerida mehaanika sõlmed, realiseerida elektroonika juhtsõlmed, modeleerida ning luua algoritmid mannekeeni välispinna juhtimiseks ning arendada välja süsteemi kontroll tarkvara. Samuti on vaja arendada välja kasutajatarkvara. Projekti käigus tuleb  koostööd teha mitmete põnevate inimestega, kes on aktiivsed moe- ja rõivatööstuse vallas.
Sobib mitmeteks bakalaureuse ja magistritöödeks, sõltuvalt tasemest on ka töö maht erinev.

Projektil on ka konkreetne rakendus vt [http://www.fits.me www.fits.me]

==Puutetundlik sensor robotmannekeenile ==

Projekti eesmärgiks on arendada  inimkeha kujuline mannekeenile puutetundlike "naha" välja arendamine.
Projektis on vaja uurida ja testida erinevaid sensoreid, Leida olulised mõõtevahemikud ja mõõtetäpsused vastavalt vajadusele rakenduses. Projekti käigus tuleb  koostööd teha mitmete põnevate inimestega, kes on aktiivsed moe- ja rõivatööstuse vallas.
Sobib mitmeteks bakalaureuse ja magistritöödeks, sõltuvalt tasemest on ka töö maht erinev.

= '''Õppetööga seotud''' =
==Sensori-anduri töö uurimine ja juhendmaterjali koostamine==

Töö eesmärgiks on eksperimentaalselt parametriseerida robootikas/automaatikas kasutatav sensor/täitur ning tulemuse põhjal koostada protokoll ja metoodika selle kasutamiseks.

== Juhendmaterjali koostamine koolirobootika tarbeks==

Töö eesmärgiks on koostada õpetajatele juhendmaterjale ja põnevaid tööülesandeid, aga samuti ülesandeid, mis aitavad lastel õppida füüsikat, matemaatikat, keemiat ja bioloogiat.
-->

=Üldine info bakalaureuse- ja magistritöö tegijatele=

Teil on kaks juhendajat. Eeldame, et te vähemalt kord nädalas võtate vähemalt ühe juhendajaga kontakti ja arutate läbi oma mured ja tegemised. Lisaks ootame tudengitelt aktiivset osavõttu kord nädalas toimuvast labori seminarist ja journal club'ist, kus harjutatakse avalikku esinemist, et kaitsmisel oleks lihtsam.

Töö esimene versioon peab olema esitatud hiljemalt 1. maiks. Hilinemiseks sobivad ainult dokumentaalselt tõestatavad meditsiinilised põhjused. Esimene version peab sisaldama:
# sissejuhatust, mis räägib, miks projekti tulemus on vajalik ja mida teised selles valdkonnas maailmas teinud on;
# projekti teoreetilisi/matemaatilisi/mudeli aluseid lahti kirjutatuna;
# tehtud tegevuse detailset kirjeldust (detaile pole kunagi liiga palju, delete on lihtsaim funktsioon, mida juhendaja teie kirjaliku töö ümber kirjutamisel :) teha saab);
# töö tulemusi, st kas mõõtmistulemusi või seadme töötava! prototüübi tehniline kirjeldust ja seadet ennast;
# hinnangut oma tööle, st töö tulemuste edasise arengu analüüsi, tulemuste analüüsi ja hinnangut töö tulemuse kvaliteedile.

'''Töö kaitsmisele lubamiseks on kohustuslik läbida laborisisene eelkaitsmine, vajadusel korduv'''. Eelkaitsmiste ajagraafik kuulutatakse välja igal aastal aprillis. Arvestada tuleb ajaliste piirangutega-  Eelkaitsmisele õigeaegne registreerumine on tudengi kohustus.


<!--
[[vanad teemad]]
-->